19. sajandi 90-ndatel aastatel rajas tolleaegne Kohila mõisaomanik Karl von Lueder veejõul töötava saeveski ja defööri puitmassi valmistamiseks, millest sai alguse Kohila paberivabriku lugu. Põlemisprotsessist tekkiv jääde koguti kokku, kuhjati hunnikutesse, millest pikkade aastakümnete jooksul kujunesid välja Kohila alevi tuhamäed. 

Kui palju on omavalitsusi, kes suudaksid mägesid liigutada? Koostöös mitmete osapooltega sai Kohila vallas alevi tuhamägede tuhk teisaldatud Rail Baltica Tagadi ökodukti rajatisse. Looduskeskkonda tõeliselt säästvaid ettevõtmisi üleliia palju ei teatagi. Rahulolu annab teadmine, et tänu olemasoleva tuha kasutamisele jääb ligi 60 000 m³ loodusvara maapõuest seetõttu kaevandamata ning Tuhamäe tööstuspargi kinnistud saavad väärindatud ettevõtluse eestvedamisel. Tuhamägedest on nüüdseks saanud ajalugu ja on silmade jaoks nähtamatu, kuid nimetus Tuhamäe tööstuspark kannab Kohila valla ettevõtluse ja tööstuse traditsioone. 

Kinnistute edukas müük ettevõttele BLRT Grupp rõhutab Kohila valla võimalusi ning tunnistab piirkonna atraktiivsust ettevõtetele. Kohila vallavanem Allar Haljasorg väljendas optimismi, öeldes: „Ettevõtted märkavad Kohila valla potentsiaali ja head asukohta. Tuhamäe kinnistute võõrandamine BLRT Grupile 180 696 euro eest viitab, et fööniks on tuhast tõusmas". BLRT Grupi AS juhatuse liige  Algerd Andruškevitšus sõnul rajatakse Kohilasse uus Valukoja hoone, kuna tänane Tallinnas asuv tööstushoone on amortiseerunud. „Harv juhus, kus vallavõim on nii aktiivelt huvitatud ettevõtluse edendamisest. Positiivne on ka see, et kinnistul on olemas kehtiv detailplaneering. Töökohti on kavandatud 70le inimesele," lisas Algerd Andruškevitšus.

Nii jääb Kohila vald meelde mitte ainult kui koht, kus mägesid liigutatakse, vaid kui koht, kus väljakutsed saavad võimalusteks.