14.–16. augustil täitus Pärnu tantsu, võimlemise ja liikumisrõõmuga, kui esimest korda toimus VÕRAFEST – Eesti Võimlemisliidu ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ühine võimlemis- ja rahvatantsufestival. Tuhandete osalejate seas said suurest liikumispeost osa ka Kohila valla lapsed, kelle juhendajateks olid Ulvi Mägi ja Kairis Kontus.
Kolmepäevane festival tõi kokku eri vanuses rahvatantsijad ja võimlejad üle Eesti. VÕRAFEST sündis soovist ühendada kaks lähedast, kuid seni sageli eraldi tegutsenud maailma – võimlemine ja rahvatants. VÕ-võimlejad, RA-rahvatantsijad. Tänavune festival kandis ka kahte olulist juubelit: Eesti võimlemine tähistab 150. ja rahvatantsu ning liikumiskasvatuse teerajaja Anna Raudkats 140. sünniaastapäeva.
Erinevalt tavapärasest tantsu- või võimlemispeost ei koondunud kogu tegevus ainult ühele suurele väljakule. Kolme päeva jooksul toimusid Pärnu eri paikades töötoad ja koolitused ning kollektiivid astusid oma kavadega üles linnalavadel. Nii muutus festivalilinnaks terve Pärnu ning esinejad said suure ühise lõppkontserdi kõrval kogeda ka väiksemaid ja vahetumaid ülesastumisi.
Festivali kulminatsiooniks kujunes pühapäeval, 16. augustil Pärnu Rannastaadionil toimunud suur lõppkontsert, kus rahvatants ja võimlemine said kokku ühel väljakul. Korraldajate sõnul polnud eesmärk üksnes võimalikult täiuslik etteaste, vaid rõõm sellest, et väga paljud inimesed liiguvad ja teevad midagi üheskoos.
Kohila võimlemistreener Kairis Kontus sõitis VÕRAFESTile nelja rühmaga. Festivaliks tuli juba kodus tublisti valmistuda: mõlemal vanuserühmal oli oma põhikava, lisaks õpiti proloogi- ja finaalikavasid. Põhikavad omandati videote ja kirjelduste järgi ning osa tantse oli lastele varasematelt tantsu- ja võimlemispidudelt juba tuttav.
Kairise sõnul tegi VÕRAFESTi eriliseks just selle ülesehitus. Rahvatantsijad ja võimlejad on küll varemgi suurtel pidudel ühisele väljakule jõudnud, kuid sellise kontseptsiooniga festivali Eestis varem olnud ei ole. Lisaks väljakuproovidele said osalejad valida väga erinevaid töötubasid. Kohila lapsed proovisid näiteks bachata’t ja Broadway džässi ning said kogemuse ka kiigujoogast. Kairis otsustas teadlikult loobuda lastega linnalavadel esinemisest, et päevad ei muutuks ühest esinemispaigast teise kiirustamiseks ning jääks aega ka festivali enda nautimiseks.
Just koos veedetud aeg kujunes tema jaoks üheks festivali väärtuslikumaks osaks. „Lapsed ei kasva grupina kokku ainult laval olles, vaid ka ühistegevustes, koos mängides ja liikudes,“ tõdes Kairis.
Kairise jaoks on suurte festivalide puhul esinemise kõrval sama oluline laste koos veedetud aeg. Üheks VÕRAFESTi meeldejäävamaks hetkeks kujuneski ühine puhkehetk Pärnu rannas, kus söödi jäätist, räägiti juttu ja nauditi lihtsalt koos olemist. “Eriti hea oli juhendajana märgata, kuidas eri vanuses lapsed üksteist ise üles leidsid ning suuremad väiksemaid hoidsid ja aitasid,” tõdes ta.
Tantsuõpetaja Ulvi Mägi juhendamisel osales VÕRAFESTil kolm Kohila rahvatantsurühma: 1.–5. klassi tüdrukute rühm 12 tantsijaga, 12-liikmeline naisrühm Kohila Naised ning segarühm Tantsusõbrad, kellega koos lõid festivalil kaasa ka Rõõmutaldade ja Rõõmupäkade tantsijad. Viimases koosseisus oli 18 tantsijat.
Kõik Ulvi juhendatud rühmad kasutasid võimalust esineda Pärnu linnaruumis. Tema sõnul oli see hea võimalus näidata nii õpitud repertuaari kui ka kodukandi kauneid rahvarõivaid. Samal ajal annab tavapärasest erinev esinemispaik tantsijatele väärtusliku kogemuse. Avatud linnaruumis tuleb arvestada publiku paiknemise, esinemisala ja muutuvate oludega ning mõelda läbi seegi, kuidas erinevate tantsude vahel sujuvalt lavale tulla ja sealt lahkuda.
„Kindlasti andis erinevatel lavadel tantsimine juurde enesekindlust, lavakogemust ja ühtekuuluvustunnet. Ühine ettevalmistus ja vastutus rühma hea esindamise eest tugevdas rühma vaimu ja motivatsiooni,“ tõdes Ulvi. Festival andis tema sõnul võimaluse kohtuda ka teiste tantsurühmadega ning kogeda ühist tantsurõõmu ja tegemislusti.
Eriti õnnestunuks peab Ulvi VÕRAFESTi formaati, kus esinemised olid hajutatud erinevatele linnalavadele. Nii jõudsid tants ja võimlemine lisaks festivalipublikule ka juhuslike möödujateni ning kogu Pärnu sai sündmusest osa. „Selline formaat loob rõõmsa festivaliõhkkonna, pakub osalejatele uusi kogemusi ning tugevdab tunnet, et võimlemine ja rahvatants üheskoos on nähtav osa meie kultuurist. Ma väga loodan, et sellest kujuneb meie kahe suure kultuurivaldkonna ühise tegutsemise kena traditsioon,“ ütles Ulvi.
Festivali juurde kuulus aga palju enamat: 1.–5. klassi tüdrukud osalesid Anna Raudkatsi laulumängude töötoas, kus lõid laste kõrval kaasa ka täiskasvanud. Vaba aega kasutasid Kohila tüdrukud aga Pärnu suvele kohaselt. Juba esimese festivalipäeva õhtul mindi kogu rühmaga merre ujuma, hoolimata sellest, et juhendaja hinnangul polnud ilm selleks just kõige kutsuvam.
VÕRAFEST numbrites
- 2268 võimlejat ja tantsijat, sh Kohilast 75
- 264 juhendajat ja saatjat
- 496 tantsu- ja võimlemiskava
- 23 tundi esinemisi kolmel linnalaval
- 26 koolitust ning 80 trenni ja õpituba
- 1433 vaatajat lõppkontserdil Pärnu Rannastaadionil
- 98 vabatahtlikku
- 300 kg toitu annetati Toidupangale, abi jõudis 218 Pärnumaa perele
Merle Bejäev