Augustikuisel laupäeval muutus Kohila taas üheks suureks kohvikuks, kui 15. augustil toimus Kohila hoovide päev KOHVILA. Üheks päevaks avanesid koduhoovid ja aiaväravad ning tavapäraste tänavate äärde tekkisid kohvikud, müügiletid ja mõnusad kohtumispaigad.
KOHVILA puhul tasub alati vaadata menüüs olevast kaugemale. Muidugi on põnev uurida, millises hoovis pakutakse kõige ahvatlevamat kooki, kus valmib midagi otse grillilt või millise laua taga võiks järgmise kohvitassi juua. Aga veel huvitavamad on inimesed nende laudade taga.
Tänavu jäi eriti silma, kui palju oli KOHVILA hoovides noori müüjaid ja abilisi. Mõnes kohas ulatusid kõige väiksemad leti tagant vaevu välja, kuid teenindasid külalisi see-eest väga asjalikult. Kes ulatas kooki, kes võttis vastu raha, kes tutvustas enda valmistatud või müügiks pandud asju. Oli näha nii elevust, keskendumist kui ka uhkust selle üle, et seekord ei oldud lihtsalt koos vanematega kohvikusse tulnud, vaid oldi ise osa kohvikupidamisest.
Võib-olla ongi see üks KOHVILA armsamaid külgi. Ühe päeva jooksul saavad lapsed ja noored üsna märkamatult esimese kogemuse sellest, mida tähendab midagi ise teha, seda teistele pakkuda, võõraste inimestega suhelda, raha lugeda ja vastutada. Väike laud koduvärava kõrval võib olla päris hea esimene ettevõtluskool.
Iga hoov räägib oma lugu
KOHVILA teeb nähtavaks ka selle osa Kohilast, mida igapäevaselt tänaval liikudes ei näe. Värava taga avaneb korraga kaunis aed, mõni vana maja või põnev kõrvalhoone. Kusagil on pererahvas sättinud lauad õunapuude alla, teisal on kogu pere ametis köögis ja leti taga.
Tähelepanelik külastaja võis märgata sedagi, kui palju tööd oli tehtud juba enne esimese külalise saabumist. Menüüd olid läbi mõeldud, lauad kaunistatud, sildid meisterdatud ja hoovid külaliste vastuvõtuks valmis seatud. Mõnes kohas lisandusid toidule käsitöö, väike müügilett või muud tegemised.
KOHVILA päeval ei ole aga kõige olulisem tingimata see, mitu kooki ära müüdi või millises hoovis oli pikim järjekord. Väärtus peitub ka kohtumistes. Kodukohvikusse minnes astume sõna otseses mõttes üksteise hoovi. Seal kohtuvad naabrid, tuttavad ja täiesti võõrad inimesed, kelle teed muidu võib-olla kunagi ei ristukski.
Üheks päevaks tekib Kohilasse omamoodi ajutine külaväljakute võrgustik: ühes hoovis juuakse kohvi, teises kohtutakse vanade tuttavatega ja kolmandasse minnakse lihtsalt seepärast, et keegi soovitas. Plaanitud marsruut kipub päeva jooksul muutuma, sest ikka kuuleb kusagil, et „minge kindlasti sinna ka“.
Need on väikesed asjad, aga just neist tekib kogukond.
Aitäh kõigile KOHVILA kohvikupidajatele, nende peredele ja abilistele ning loomulikult kõigile külalistele. Eraldi pai tänavustele väikestele müüjatele, kelle tõsised näod leti taga ja rõõm õnnestunud müügist tegid selle päeva eriti sümpaatseks.
Kohtumiseni järgmisel KOHVILA-l 2027. aastal!
Kairis Kontus
kultuurikogukonna juht