Esimesel augustil tähistati Mahtra Rohelise Vööndi Metsamajandi asutamise 60. aastapäeva. Juubelipäev tõi Sutlemasse ja Hagerisse kokku endised metsamehed ja -naised, et meenutada ühist tööaega, austada lahkunud kolleege ning vaadata tagasi metsamajandi rollile piirkonna arengus.
Päev algas kogunemisega Sutlemas endise metsamajandi kontori, tänase Linnupesa lasteaia juures. Juubeli tähistamiseks istutati haljasalale hõbepärn, mis jääb meenutama metsamajandi 60. aastapäeva ning siin tegutsenud inimesi.
Seejärel tehti ringkäik endises metsapunktis, kus tõdeti heameelega, et kunagised hooned on tänaseni kasutuses ja pakuvad tööd kohalikele inimestele. Külastati ka endist Sutlema metskonna taimlat, mis omal ajal tagastati koos istikutega endisele omanikule. Osalejad said oma silmaga näha, milline näeb välja kunagine puukool siis, kui noored kuused on jäänud aastakümneteks kasvama kunagise istutusskeemiga 12,5 × 25 sentimeetrit.
Ringkäik viis ka Mahtra metsamajandi kunagisse uhkusesse, jahimajandi kompleksi. Mahtra Jahimajand loodi 1967. aasta aprillis Mahtra Rohelise Vööndi Metsamajandi juurde eesmärgiga korraldada esindusjahte, teha ulukihooldust ning osaleda teadustöös. Oma hiilgeajal hõlmas see ligi 102 000 hektarit ning oli Eesti suurim riiklik jahipiirkond, kus tegutses kümme jäägripiirkonda.
Hageri kalmistul süüdati küünlad ligi 40 endise metsamajandi töötaja kalmudel. Sellega avaldati austust neile, kelle töö ja pühendumus kujundasid aastakümnete jooksul piirkonna metsandust.
Päeva keskseks sündmuseks kujunes Hageri rahvamajas toimunud metsalooline konverents. Endine metsamajandi direktor Valdu Reinaas rääkis Mahtra Rohelise Vööndi Metsamajandi kujunemisloost ja arengust. RMK juhatuse liige Erko Soolmann kõneles riigimetsa tänasest olukorrast ja tulevikust ning viimane metsamajandi direktor Tõnu Kalmet meenutas humoorikaid ja värvikaid seiku metsamajandi argipäevast. Rahvamajas oli avatud ka metsamajandi ajalugu tutvustav näitus ning osalejaid kostitati supi ja muusikaga.
Mahtra Rohelise Vööndi Metsamajand moodustati 8. aprillil 1966. aastal toonase Ministrite Nõukogu korraldusega. Esimesed kaks kuud täitis metsamajandi direktori kohustusi Viktor Sauter, kellelt võttis ameti üle Elmar Ambos, kes jäi sellele kohale järgnevaks kümneks aastaks. Peametsaülemaks sai Peeter Vares. Esialgu tegutses metsamajand kuue metskonnaga: Järlepa, Kernu, Purila, Siniallika, Sutlema ja Tammiku. Hallata oli ligi 62 000 hektarit metsa ning tööjõuplaani järgi töötas metsamajandis 146 inimest.
Algusaastatel tuli kogu organisatsioon üles ehitada ja tööle panna. Kui metskonnad, jaoskonnad ja vahtkonnad olid moodustatud, saadi ka esimesed transpordivahendid: veoautod GAZ-51 ja ZIL-130, metsaveotraktorid ning mootorrattad. Moodustati vabatahtlik tuletõrjesalk ning töötajatele anti kasutada ametimaa.
Metsamajandi keskuseks kujunes Sutlema küla, kus mõisakompleksi kuulunud kivihoone kohandati kontoriks. Hiljem ehitati välja ulatuslik metsapunkt koos saeveski, puidutöötlemishoonete, töökoja ja muu tootmiseks vajaliku taristuga. 1970. aastatel hoogustus töötajatele ühepereelamute, ridaelamute ja kortermajade ehitus. Metskondadesse rajati metsavahtidele ja metsnikele kordonid ning valmis uus kontorihoone, kus tänapäeval tegutseb Sutlema lasteaed Linnupesa. 1980. aastatel lisandusid uued puidutöötlemishooned, ulukinahkade parkimise ruumid, ulukite töötlemise hooned ning teenustemaja, kus olid söökla, saun, teenindusruumid ja külalistetuba.
Aastate jooksul kasvas metsamajand märkimisväärselt. Kui alguses oli kuus metskonda, siis 1980. aastateks oli neid juba üheksa (lisandusid Keava, Vahastu ja Käru metskond) ning töötajate arv kasvas enam kui kolmesajani. Mahtra metsamajand oli aastakümneid üks piirkonna suuremaid tööandjaid ning mõjutas oluliselt nii Sutlema kui ka kogu ümbruskonna arengut.
Oluliseks proovikiviks kujunes 1967. aasta 6. ja 7. augusti torm, mil tuule kiirus ulatus 30-35 meetrini sekundis ning ööpäevaga sadas kuni 85 millimeetrit vihma. Tegemist oli ühe Eesti ajaloo rängima looduskatastroofiga, mis muutis aastakümneteks siinse metsamajanduse ja maastiku ilmet. Tormi tagajärgede likvideerimiseks katkestati kõigi metsamajandi töötajate puhkused ning kogu jõud suunati kahjustatud metsade korrastamisele.
Mahtra Rohelise Vööndi Metsamajandi tegevus lõppes 1992. aastal, kui taasiseseisvunud Eestis viidi läbi esimene metsandusreform. Metsapunkt koos oma tootmisüksustega läks erastamisele, metskondade baasil moodustati riigimetsamaade talitus, mis hilisemate reformide käigus liitus Rapla metsaametiga ning täna moodustab ühe osa Riigimetsa Majandamise Keskusest.
Heiki Hepneri (peametsaülem aastatel 1992-1994) sõnul on metsandus Kohila vallas juba 19. sajandist olulist rolli mänginud ning on väga oluline ka tänasel päeval. Mets annab inimestele tööd, siin osatakse metsa kasvatad ja ka varutud puitu väärindada. Kohila valla suurim ettevõte Kohila Vineer on selle parimaks tõestuseks. Juubelikohtumine näitas, et kunagisi kolleege ühendavad tänini ühised kogemused, kutseuhkus ja austus tehtud töö vastu. Pärand elab edasi nii metsades, rajatud hoonetes kui ka inimeste mälestustes.
60. aastapäeva kokkutuleku õnnestumisele aitasid kaasa Kohila Vallavalitsus, Kohila Vineeritehas, Hageri Muuseum, Hageri Rahvamaja ning aktiivsed endised metsamajandi töötajad. Nende eestvedamisel sai väärikas tähtpäev väärilise tähistamise ning veel kord kinnituse, et Mahtra metsamajandi lugu on oluline osa kogu Kohila kandi ajaloost.
Valdu Reinaas, metsamajandi direktor aastatel 1983-1988
