Kell on täpselt kaks pärastlõunal, kui Kohila raudteejaama lähistel asuvast Pad Thai söögikoha uksest sisse astun. Mõtlen korraks, et ehk on lõunasöögiaeg juba läbi ning pererahval leidub nüüd mahti veidi juttu ajada. Tegelikkus lükkab selle lootuse kiiresti ümber.
Telefon heliseb lakkamatult. Maja ette keerab auto, samal ajal toetab järgmine klient jalgratta seina najale ja astub sisse. Mõni tuleb toidule järele, teine jääb leti ette menüüd uurima. Köögist levib värske koriandri, küüslaugu ja tšilli lõhna ning wok-pannid ei jahtu hetkekski.
Kõige selle keskel liigub Momo Kristal. Ühel pannil küpseb kana, teises valmivad nuudlid, kolmandasse kallab ta rohkelt apelsinimahla. Ta pöördub korraks leti poole, vastab küsimusele ja on juba järgmisel hetkel tagasi pliidi ääres. Kõrvalt vaadates tekib tahtmatult tunne, et tal peab olema rohkem kui kaks kätt.
„Vabandust, üks hetk,“ ütleb ta naeratades, kui järjekordne tellimus vahele tuleb. Selline ongi nende tööpäev.
Pad Thai on uus söögikoht, mis avati Kohilas alles hiljuti. Veel mõni aeg tagasi teenindati väikesest toidukärust, kuid klientide arv kasvas kiiresti ning ühel hetkel jäi ruumi lihtsalt väheks. Nüüd on Kohila raudteejaama parklas avaram köök ja rohkem võimalusi külaliste vastuvõtmiseks. Intervjuud tuleb siiski teha väikeste juppidena, sest töö ei jää hetkekski seisma.
Pad Thai lugu algab aga hoopis tuhandete kilomeetrite kaugusel. Momo on pärit Bangkokist. Eestis elab ta kuuendat aastat. Enne siiatulekut töötas ta hoopis põllumajandustehnika müügi alal ning kokaks ei pidanud ta end sugugi.
„Kodus meeldis mulle alati süüa teha,“ räägib ta. „Kui Eestisse tulin, tegin kõigepealt abikaasale süüa. Tema ütles, et see on väga hea,“ lisab ta. Hiljem töötas Momo ka Tallinnas restoranis ning sealt kasvas tasapisi julgus pakkuda oma koduseid Tai maitseid juba palju suuremale ringile.
Momo abikaasa, Jaanuse elukäik on olnud hoopis teistsugune. Veerand sajandit töötas ta laevadel koka ja peakokana ning rändas mööda maailma.
„Nüüd ma ise enam väga süüa teha ei taha,“ ütleb Jaanus muiates. „Seda on omajagu tehtud.“ Täna hoolitseb tema rohkem selle eest, et tellimused liiguksid, kliendid saaksid teenindatud ja ettevõte toimiks. Köögi perenaine on Momo.
Nende tutvus viis lõpuks ühise unistuseni. „Me tegime iseendale töökohad, meie eesmärk on pakkuda ehedaid Tai maitseid, mis äratavad teie maitsemeeled ja viivad teid justkui otse Taisse“ võtab Jaanus kogu ettevõtmise mõtte ühe lausega kokku.
Esmalt sündis 2022. aastal toiduauto. Sellega käidi laatadel ja erinevatel üritustel. Inimesed avastasid Tai köögi kiiresti ning peagi oli selge, et väikesest kärust enam ei piisa. Nii jõutigi oma päris söögikohani Kohilas.
Küsimusele, kuidas Kohila rahvas nad vastu on võtnud, kõlab vastuseks: „Üha rohkem ja rohkem käiakse.” Alguses tuli inimestele oma asukohta tutvustada, nüüd leitakse tee juba ise üles. Jaanuse sõnul on praegune asukoht hea. Parkida on mugav ja inimesed teavad, kust neid otsida.
Menüü kõige populaarsem roog on mõistagi Pad Thai. Seda tellitakse kana, krevettide või tofuga ning just seda soovitavad nad proovida ka neil, kes Tai köögiga alles tutvust teevad. Vajadusel valmistatakse toitu ka sünnipäevadele ja teistele suurematele üritustele.
Küsides, mis on ettevõtmise juures kõige raskem, vastab Jaanus hetkegi mõtlemata: “Maksud!”. Siis peab väikese pausi ja lisab: „Eks ikka see, et tahaks endale ka palka maksta.“
See on lause, mida kuuleb väikeste pereettevõtete pidajatelt sageli, kuid Jaanus ütleb selle välja ilma kibeduseta. Ta lihtsalt nendib tõsiasja. Oma ettevõttes ei saa kuu lõpus loota, et palk tuleb nagunii. Kõigepealt tuleb hoolitseda selle eest, et kliendid saaksid söönuks, arved makstud ja ettevõte edasi kestaks.
Meie vestlus hakkab lõppema, kuid telefon heliseb jälle. Jaanus läheb uut tellimust vastu võtma. Momo pöörab pannil nuudleid, lisab kastet ja tõstab järgmise roa karpi. Ukse taga peatub veel üks auto.
Klientide vool, mis ka pärastlõunal ei rauge, annab põhjust arvata, et Kohila rahvas on selle koha juba omaks võtnud.
Merle Beljäev