Lastekaitsetööd lastega vanuses 0 – 10, korraldab lastekaitsespetsialist Annika Kook (annika.kook@kohila.ee), tel 5552 7661. Lastekaitsetööd lastega vanuses 10- 18, korraldab lastekaitsespetsialist Liisa Lee (liisa.lee@kohila.ee).
Lastekaitsetöö eesmärgiks on lapse seaduses ettenähtud õiguste kaitse ja kohustuste täitmise koordineerimine lapsevanemate või hooldajate toetamise ning lapse kasvukeskkonna mõjutamise kaudu.
Lastekaitsetöö korraldamisel teeb vallavalitsus koostööd koolide, lasteaedade, noortekeskuste, psühholoogide, terapeutide, politsei- ja tervishoiutöötajate, Rajaleidja keskustega.
Kohaliku omavalitsuse peamised ülesanded lastekaitsetöö valdkonnas on:
- koostöövõrgustiku loomine lastekaitse eri tasandite ja asutustega
- valla elanike nõustamine lastekaitselastes küsimustes
- valla elanike registrisse kantud laste ning perede abivajadusest ülevaate omamine
- lapse abivajaduse hindamine ning lapse abistamiseks sobivate meetmete väljapakkumine
- erivajadustega laste ja nende perede nõustamine, neile sobivate sotsiaalteenuste ja haridusmeetmete leidmine
- töö alaealiste õigusrikkujate ning koolikohustuse mittetäitjatega
- vanemliku hoolitsuseta jäänud lapse hooldamise korraldamine
- vajadusel alaealise eestkosteasutuse ülesannete täitmine
Lapse ja pere nõustamine
Lastekaitsespetsialist nõustab valla elanikke erinevates lapsi ja peresid puudutavates küsimustes.
Ka juhul, kui ei olda päris kindel, kas lastega või perega seonduv teema kuulub lastekaitsespetsialisti töövaldkonda või mitte, on mõistlik seda arutada. Vajadusel suunab lastekaitsespetsialist pere edasi muu spetsialisti juurde.
Karjääri- ja õppenõustamisteenuseid
Karjääri- ja õppenõustamisteenuseid pakutakse 1. septembril 2014 kõigis maakondades tööd alustanud SA Innove juhitavates Rajaleidja keskustes. Keskuste sihtgrupiks on kuni 26-aastased lapsed ja noored, kellele on pakutav teenus tasuta.
Raplamaa Rajaleidja keskus
5886 0711
raplamaa@rajaleidja.ee
www.rajaleidja.ee
Perelepitus
Perelepitus on professionaalne teenus perekonfliktide ja abielulahutuste valdkonnas. Lepitaja toetab erapooletu kolmanda osapoolena erimeelseid partnereid, aitab neil mõista üksteise seisukohti ja vajadusi. Perelepitus võimaldab leida lahendid probleemidele kohtuväliselt. Lepitus aitab lapsevanematel teha parimad võimalikud kokkulepped nende laste vajadustest lähtuvalt. Ka aitab perelepitus lastel vanemate lahkuminekuga kergemini toimine tulla.
Lähemalt on võimalik perelepituse kohta lugeda www.lepitus.ee ja https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/perelepitus
Kasulikud viited ja lingid
- Perelepitus
- Puude raskusastme tuvastamine
- Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindused
- Puuetega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine
- Lasteabi
- Lasteombudsman
- Kuidas on mõistlik ja ohutu netis käituda
- Raplamaa Lasterikaste Perede Ühing
- Nõuanded lapsevanemale
- Lugemist ja videomaterjali väikelaste vanematele
Olulised õigusaktid
- Lastekaitseseadus
- Sotsiaalhoolekande seadus
- Perekonnaseadus
- Riiklike peretoetuste seadus
- Vanemahüvitise seadus
Kõik õigusaktid on kättesaadavad Riigi Teataja veebilehel. Sisesta veebilehitsejasse www.riigiteataja.ee, vali avanenud lehelt „täpne otsing”, sisesta avanenud otsinguaknas õigusakti pealkiri ning vajuta „Otsi”. Nii toimides on kindel, et leiad õigusakti viimase, kehtiva versiooni.
Info puudega lapse vanemale
Kuni 16-aastasel lapsel tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest järgmiselt:
- sügav puue, kui inimene vajab ööpäevaringselt pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;
- raske puue, kui inimene vajab igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;
- keskmine puue, kui inimene vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.
Lapsele määratakse puude raskusaste tähtajaga 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat ja 3 aastat ning mitte kauemaks kui 16-aastaseks saamiseni.
Info puude raskusastme tuvastamise protsessi kohta leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Puude raskusastme tuvastamise ekspertiisitaotluse vorm on võimalik saada lastekaitsespetsialisti käest. Samuti võib küsida lastekaitsespetsialistist infot ja selgitusi puude raskusastme tuvastamise protsessi kohta.
Lapsehoiuteenuse pakkujad
MTÜ Headuse Puu
5239480
headusepuu@gmail.com
Pakub kodus lapse hoidmise teenust.
Linnupoja päevahoid Sutlemas
Koduleht
51946711
sutlemalinnupojad@gmail.com
Pakub lapsehoiuteenust peamiselt sõime- ja lasteaiaealistele lastele lastehoius.
Triinu ja Taavi päevahoid
Koduleht
Pakub lapsehoiuteenust peamiselt sõime- ja lasteaiaealistele lastele lastehoius.
Lapsehoiuteenuse osutaja ei pea olema kindlasti Kohila vallaga seotud. Oluline on, et teenusepakkuja vastaks sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuetele.
Abivajavast või hädaohus olevast lapsest teavitamine
Alates 01.01.2016 jõustus uus lastekaitseseadus. Uus seadus paneb olulise rõhu lastega tehtavale ennetustööle. Lastekaitseseaduse § 6 lg 1 rõhutab, et lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tuleb ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske. Ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult varast märkamist ja neile reageerimist, sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide, kasvukeskkonnas esinevate probleemide ja väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist
Selleks, et antud eesmärke täita, on oluline võimalikult varajane info saamine abivajava või hädaohus lapse kohta.
Abivajav laps
Abivajavaks võib pidada last, kelle puhul võib mitte olla tagatud tema turvatunne, areng ja heaolu. Abivajadus võib tuleneda tema võimalikust väärkohtlemisest (sh vägivallast ja hooletusse jätmisest), aga ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest, pere toimetulekuraskustest jne. Abivajav võib olla näiteks laps, kes elab üksi, laps, kellel on erivajadus, kuid kelle vanem ei oska või taha abi küsida, laps, kes ei täida koolikohustust jne.
Abivajavast lapsest tuleks teatada vallavalitsuse lastekaitsespetsialistile. Samuti on abivajavast lapsest võimalik teatada tasuta lasteabi telefonile 116111.
Hädaohus laps
Hädaohus oleva lapse puhul vajab viivitamatut kaitset tema elu ja tervis. Hädaohus oleva lapse olukorda on vajalik viivitamatu sekkumine, et ohtu ära hoida või lõpetada. Vajalik võib olla lapse kiire toimetamine turvalistesse tingimustesse. Näiteks võib olla hädaohus laps, kes on sattunud vägivalla ohvriks, kes viibib keskkonnas, kus kõik täiskasvanud on nii tugevas joobes, et ei suuda tema eest hoolitseda, laps, kes on tugevas alatoitumuses, laps, kes on tõsiselt haige jne.
Hädaohus olevast lapsest tuleb viivitamatult teatada häirekeskuse numbrile 112 ning sealt saadetakse välja vastavalt vajadusele sündmuskohale politseipatrull, kiirabi jne. Täiendavalt võib informeerida ka valla lastekaitsespetsialisti, kuid reeglina annab info edasi ka politseinik. Hädaohus oleva lapse puhul on esmatähtis hädaolu kõrvaldamine ja lapse toimetamine turvalistesse tingimustesse.