Kriis

Olulised kontaktid kriiside korral

• Hädaabinumber 112 – 112 koduleht
• Riigiinfo telefon 1247 infonumber, mis pakub infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara
• Elektrilevi rikketelefonilt 1343 – Elektrilevi koduleht
• Mürgistusinfo 16 662 – Mürgistusinfo Terviseameti hallatud infonumbril vastatakse: E 9–21; T–P 24h
• Perearsti nõuandeliin 1220 – Nõuandeliin  annab nõu tervisemurede korral, mis ei vaja kiirabi sekkumist
• Naiste tugiliin 1492 anonüümne abivõimalus lähisuhtevägivalla all kannatavatele naistele
• Riigi Ilmateenistuse tasuline ilmainfo 9001 032 – kõneminuti hind 1.10; Ilmateenistuse koduleht
• Välisministeeriumi 24h infotelefon + 372 5301 9999 annab nõu ja abi välisriigis hädas olles

Kriisideks valmistudes pea silmas järgmist:

• Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi sinuni
• Ole valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama
• Tee koostööd kogukonnaga – naabrite, korteriühistu ja külaseltsiga!

Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku juhendid:

• Hädaolukorraks valmistumise info www.olevalmis.ee ja www.rescue.ee
• Koduste varude meelespea
• Evakuatsioonivahendite meelespea
• Kriisiaja retseptiraamat

---

Elutähtsate teenuste kasutamine

Pikaajalise elektrikatkestuse korral:

• Info elektrikatkestuse korral: elektrilevi infotelefon 1343, Elektrilevi kodulehel
• Käitumisjuhised elektrikatkestuse korral
• Elektrigeneraatori paigaldamise ohutusjuhend
• Autonoomse elektritoitega tanklate kaart
• Käitumisjuhised vee- ja kanalisatsioonikatkestuse korral korral
• Käitumisjuhised soojusvarustuse katkemise korral tegutsemiseks
• Elutähtsate teenuste katkestuseks valmistumine kortermajas ja eramajas, koos pere ja kogukonnaga

Varjumine

Eesti avalike varjumiskohtade nimekiri

• Varjumine on vajalik õhurünnaku korral, aga ka näiteks lahingutegevuse korral linnas/tiheasustusalal või radioaktiivse saaste või keemilise aine levimise korral.
• Avalikuks varjumiskohaks eelkõige rünnaku või radioaktiivse saaste korral hoone, rajatis või osa sellest, mis asub maa all, on raudbetoonist ja ilma akendeta (nagu näiteks maa-alused parklad, tunnelid).
• Ohu korral püsi siseruumides ning jää sinna ohu möödumiseni.
• Avalikuks varjumiskohaks sobib maa all asuv akendeta hoone, näiteks maa-alune parkla või tunnel.
• Ohu olukorras järgi kõiki ametkondade poolt antavaid juhiseid

Evakuatsioon

Käitumisjuhised evakuatsiooni korral

Kuidas helistada hädaabinumbrile 112, kui operaatoril pole levi?

• Tee SIM-kaart telefonis mitteaktiivseks. Nuppudega telefonist võta lihtsalt SIM-kaart välja ja helista seejärel 112. 
• Nutitelefon tuleb taaskäivitada ja jätta seejärel SIM-kaardi PIN-kood sisestamata ning helistada 112. Pärast hädaabikõnet aktiveeri SIM-kaart uuesti. Vaid aktiveeritud SIM-kaardi korral saab päästekorraldaja levi olemasolul Sulle tagasi helistada, kui selleks tekib vajadus. 
• Kui igasugune telefonside puudub, mine abi kutsuma lähimasse päästekomandosse, politseijaoskonda, kiirabi baasi või haigla erakorralise meditsiini osakonda.

Kuidas käituda, kui saabub EE-ALARMi ohuhoiatus 

Erinevate ohtude, sealhulgas õhuohu korral kasutab riik sellest teada andmiseks EE-ALARMi kanaleid, edastades info konkreetse ohu ning esmaste käitumisjuhiste kohta. Kanalite valik sõltub ohu olemusest ning pakilisusest. Tuletame meelde peamised soovitused ja käitumisjuhised juhuks, kui saabub EE-ALARMi ohuhoiatus.

Kõige olulisem on suunise saamisel seda hoolikalt lugeda – need võivad suunata ettevaatlikkusele või hoopis viivitamatule tegevusele. Alati tuleb hoolikalt läbi lugeda, milliseid juhiseid riik, näiteks Kaitsevägi või Päästeamet, teatega edastas. Arvestada tuleb, et detailsem olukorrainfo võib aega võtta. Esmane ohuteavitus sisaldab kõige kriitilisemaid juhiseid. Ohu möödumise kohta annab riik infot nii meedia kui ka EE-ALARMi kanalite kaudu.

Õhuohu või võimaliku õhuohu korral käitumiseks leiab üldised juhised leheküljelt olevalmis.ee või kriis.ee. Alates sellest nädalast on kõikidel inimestel võimalik läbida ka elanikkonnakaitse koolitus, mis aitab omandada baasteadmisi kriisideks valmistumiseks ja oma kriisikindluse suurendamiseks. Koolituse leiab veebilehelt olevalmis.ee/koolitus. Koolitusest leiab ka juhised, kuidas õhuohu korral käituda.

Võimalik õhuoht

Võimaliku õhuohu kohta saadab Kaitsevägi teavituse siis, kui hinnatakse, et droonid või muud ohtlikud lennuvahendid võivad mingisse piirkonda sattuda, kuid vahetut ohtu ei ole. Näiteks on õhuruumi eksinud või sisenemas droonid, mis tõenäoliselt lendavad alast üle, aga suure tõenäosusega ei ohusta inimesi.

Sellisel juhul antakse info ohu kohta ning suunis drooni märgates või ohuolukorra muutudes kohe varjuda.

Varjumishoiatus

Kui Kaitsevägi hindab, et õhuoht on vahetu ehk Eesti õhuruumis olev lennuvahend võib rünnata või olla otseselt ohtlik alas viibivatele inimestele, edastab Kaitsevägi otsese varjumiskorralduse ning võib käivitada alas ka sireenid. Sellisel juhul tuleb varjuda võimalusel lähimasse siseruumi, soovitavalt madalale korrusele ning mitme seina taha.

Juhised, kuidas erinevates olukordades varjuda, leiab olevalmis.ee/varjumine  

• Kui oled kodus, varju seal. Liigu kõige madalamale korrusele, tugevate seintega ruumi ja eemale akendest (näiteks keldrisse või trepikotta). Kasuta niinimetatud “kahe seina reeglit” ehk proovi leida koht, kus sinu ja välisõhu vahel on vähemalt kaks seina. 

• Kui viibid ohu hetkel ühiskondlikes hoonetes (näiteks poes, koolis, raamatukogus), liigu koos teistega kõige madalamale korrusele, tugevate seintega ruumi, eemale akendest või klaasseintest (näiteks keldrisse või trepikotta, laoruumi). Kasuta niinimetatud “kahe seina reeglit” ehk proovi leida ruum, kus sinu ja välisõhu vahel on vähemalt kaks seina. Vajadusel abista teisi.

• Kui viibid linnatänaval, otsi lähim tugevate seintega siseruum, võimalikult madalal korrusel, eemal akendest ning klaasseintest. Kui ei ole võimalik kuhugi siseneda, leia koht, kus sind ümbritsevad vähemalt ühelt küljelt seinad või muu takistus, kas või kraav või lohk. Halvimal juhul heida pikali ja kaitse pead kätega. Plahvatusohu korral kata kõrvad kätega ja ava suu. See kaitseb trummikilesid purunemise ja kopse kahjustuste eest.

• Avalik varjumiskoht või varjend võib tavaolukorras olla suletud. Sellised varjumiskohad avatakse ainult sõjaohu korral. Sõja olukorras saad sinna varjuda, kui juhtud ohuolukorras viibima nende läheduses.

• Sõiduki või ühistranspordiga maanteedel liikudes leia lähim looduslik takistus ja pargi auto ohu ajaks sinna (näiteks mets, vallid). Linnatänavatel sõites pargi auto hoone lähedale ja varju siseruumi. Ära jäta autot keset teed seisma, et see ei takistaks operatiivsõidukeid.

• Kui oled looduses, otsi looduslik barjäär (nagu kraav, vall, tihedam mets) ja varju selle taha. Ära jää lagedale! Kui ei ole võimalik kuhugi varjuda, leia koht, kus sind ümbritseb vähemalt ühelt küljelt takistus, heida pikali ja kaitse pead kätega. Plahvatusohu korral kata kõrvad kätega ja ava suu. See kaitseb trummikilesid purunemise ja kopse kahjustuste eest.

Kohila valla kergsuskeskused

Kohila Spordikeskus

Kooli tn 1, Kohila alev

Hageri rahvamaja

Kohila tee 18, Hageri alevik

Kerksuskeskus on koht, kuhu inimesed saavad kriisi ajal minna abi, info ja esmavajalike teenuste saamiseks.

• See avatakse ainult kriisiolukorras (nt elektrikatkestus, sõjaline kriis, suur õnnetus).
• Seal saab:
  • infot ja juhiseid,
  • abi ja nõu,
  • joogivett,
  • telefoni laadida,
  • vahel ka esmaabi või psühholoogilist tuge.

👉 Sisuliselt: see on kogukonna kriisiabi punkt, mis aitab inimestel rasketes olukordades hakkama saada.