Lemmikloomad

Kohila vallas reguleerib koerte ja kasside pidamist koerte ja kasside pidamise eeskiri.

Kohila vallas on alates 1. jaanuarist 2016 koera mikrokiibiga märgistamine ja lemmikloomaregistrisse kandmine kohustuslik.

Hulkuvad lemmikloomad

Märgates Kohila vallas hulkuvat lemmiklooma, pöörduge palun:

Kohila valla territooriumilt püütud hulkuvad lemmikloomad toimetatakse Tallinna Loomade Hoiupaika. Kui loomal puudub kiip, mille alusel saab loomaomanikku tuvastada, tasub kohalik omavalitsus looma ülalpidamiskulud järgneva 14 päeva kohta. Kui selle aja jooksul omanik loomale järele ei tule või loom uut kodu ei leia, läheb ülalpidamise õigus ja vastutus, sh looma edasise saatuse üle otsustamine, üle hoiupaigale. Vald tasub hulkuvate loomade ülalpidamiskulud nimetatud perioodi jooksul vaid siis, kui hulkuva looma püüdmine on kooskõlastatud valla korrakaitsespetsialistiga.

Hulkuvad koerad on tihti oma kodu territooriumilt teadlikult lahkunud või vastupidi, loomad on omanike poolt hüljatud ning seetõttu hirmul ja eksinud, ja liiguvad seetõttu kiiresti ja pikki vahemaid, mistõttu võib olla väga keeruline neid püüda. Kui hulkuva koera leidjal on võimalik koera seni, kuni hoiupaik saab koerale järele tulla, hoida koera enda hoole all (nt kodu hoovis) või kooskõlastades korrakaitsespetsialistiga, viia loom ise hoiupaika, on võimalus koera kinni püüdmiseks oluliselt suurem.

Hulkuvad kassid Kohila valla territooriumil on peamiselt kodukassid, keda on teadlikult õue lastud, või on pärit tekkinud kassikolooniatest. Kuigi tihti võib inimestele tunduda, et hulkuvad kassid (ilma omaniketa) vajavad hoolt ning tundub hea mõte neid toita, viib see kassikolooniate tekkimiseni – kodutud kassid on tihti steriliseerimata ja kastreerimata ning nad ei saa kontrollida järglaste saamist. Seega, palun ärge toitke kodutuid kasse! 

Tallinna Loomade Hoiupaik

Sinirebase 24, Tallinn
631 4747 (24h) teated hulkuvatest loomadest
5349 4045 (E-P 10-17) info hoiupaigas olevate loomade kohta
www.pets.ee

Veterinaararstid:

Väärkoheldud lemmikloomad

Kui märkad väärkoheldud lemmiklooma, anna sellest teada esimesel võimalusel kirjalikult Kohila valla keskkonnanõunikule (e-mailil agnes.saks@kohila.ee) või teavita loomakaitseorganisatsioone!

Teate sisus märgi ära, kes on kannatanu, milliste olukordade/tunnuste alusel on väärkohtlemist näha ning lemmiku elupaik. Vihje kontrollimisel tagatakse soovi korral teataja konfidentsiaalsus!


Lemmiklooma registreerimine

Lemmiklooma märgistamiseks on vaja ühendust võtta lemmiku veterinaararstiga. Unikaalse märgistuse (kiip või tatoveering) on vaja lisaks kanda lemmikloomaregistrisse. Alates 2021. maikuust on üle-eestilisele lemmikloomaregistrile ligipääs ka kõigil Kohila valla sissekirjutatud elanikel.

Üle-eestiline lemmikloomaregister LLR

Hoolitsevad lemmikloomade omanikud lasevad oma loomad identifitseerimiseks ja registreerimiseks märgistada mikrokiibiga, st implateerida lemmikule mikrokiip (või muu märgistus). Et iga mikrokiibi number on unikaalne kogu maailmas, siis saab kiibi abil looma eksimatult identifitseerida.

Registrisse on ligipääs paljudel kohalike omavalitsuste elanikel, sh ka Kohila valla sissekirjutatud elanikel. Kasutajal on võimalik looma andmeid sisestada ning vajadusel muuta ja täpsustada.
Mikrokiibiga saab märgistada igat liiki ja ükskõik mis vanuses loomi. Registrisse sisselogimiseks on vajalik ID-kaart.

Selleks, et lemmikloomi saaks rahvusvaheliselt transportida, on mikrokiibi paigaldamine paljudes riikides kohustuslik, et looma oleks võimalik registreerida ja identifitseerida. Alates 2011. aastast on looma mikrokiibiga märgistamine piiriületamiseks kohustuslik.

Mikrokiipe paigaldavad ainult loomaarstid. Protseduur on kiiresti teostatav, valuta ja ei nõua sedatsiooni.

Omanikuta lemmiklooma leidmisel on mikrokiip, mis on kantud regstrisse, kiireim viis lemmiku omanikule tagastamisel. Lemmikloomaregister on liitunud ka Europetnet’iga, mis võimaldab reisil kadumaläinud looma omanike kiiret leidmist kogu Euroopast.


Metsloomad

Abivajav metsloom

Kui kohtute metsloomaga, jääge rahulikuks ning andke talle ruumi, et loomal oleks võimalik taganeda ja leida endale sobiv lahkumistee.

Kui märkate tiheasutusalal (alevis, alevikus, külakeskuses) liikuvat suurulukit (põtra, metssiga, karu, hunti, ilvest) või tiheasutusalal abitus seisundis väikeulukit, palume sellest teada anda riigiinfo telefonil 1247 (tasuta).

Abituks loetakse looma seisund, kui:

  • looduses vabalt esinev noorloom on orvustunud ning seejuures on orvuks jäämine tõendatud (st orvustumine ei saa olla pelgalt kellegi arvamus);
  • kui mistahes vanuses looduses vabalt esinev loom on nähtavalt vigastusega ning võib vajada seetõttu ravi;
  • looduses vabalt esinev loom on sattunud väljapoole oma loomulikku elukeskkonda ning tema loomulikku elukeskkonda pääsemine on välistatud ilma kõrvalise abita.

Rohkem infot Keskkonnaameti kodulehelt.

Liikluses viga saanud või hukkunud loomast teatamine

Riigiinfo telefonile 1247 (tasuta) helista:

  • maanteel hukkunud suuruluk (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits);
  • maanteel (riigiteel) hukkunud muu loom.

Kohalikule omavalitsusele (tee omanik) helista:

  • kohalikul teel ning tänaval (linnas, alevis või alevikus) hukkunud loom.
  • Terve metsloom ei vaja inimese sekkumist ja tuleb rahule jätta!
  • Metsloomaga kokkupuutudes tuleb meeles hoida, et tegemist pole lemmikloomaga.
  • Metsloomaga kokkupuutel tuleb olla ettevaatlik, kuid mitte seetõttu, et loom peab inimest jahitavaks objektiks, vaid inimesega kokkupuutudes on loom tõenäoliselt stressis ning enda kaitseks võib käituda ootamatult ja agressiivselt.
  • Inimene peab metsloomaga hoidma distantsi, vältima kontakti loomist ning sekkuma looma ellu vaid siis, kui ollakse veendunud, et loom on ohtlik või hädas.