4. veebruaril oli Hageri rahvamaja täis põnevat sagimist. Kokku oli tulnud 36 särasilmset inimest, kes olid valmis kaasa rääkima külade jaoks olulistel teemadel. Külade aktiivsed inimesed.
Ümarlaua kokkukutsumise mõte on MTÜ Sutlema Küla Seltsil juba ammu mõttes olnud, teostuseni jõudsime alles aga nüüd. Olime juba aastaid tundnud, et Kohila valla külad nokitsevad kõik omaette enda külakestes ja tegelikult me ei tea, kuidas naaberküladel läheb, kas saaksime koos midagi teha? Sutlema Küla Seltsi liikmed on koostööd teinud Vilivere küla ja Prillimäe alevikuga, kuid kuidas saaksime koostööd teha ka teiste küladega, see oli alati teadmata? Samas tundsime alati, et küsimused ja probleemid mis meil tekkisid, ei saanud ju olla vaid meil? Kas poleks mõningates asjades koos kergem edasi minna? Või vähemalt arutada ja pidada nõu?
Otsustasime katsetada ja ümarlaua kokku kutsuda. Olime valmis ka selleks, et kohal on vaid mõned inimesed Sutlemast ning sinna meie mõte jääbki. Olime aga tegelikult positiivselt üllatunud, et meid nii palju kokku tuli. 36 ei ole väike number. Esindatud oli 14 erinevad küla/asumit ja oli näha, et huvi on. Tegime üle kahe tunni pingsat mõttetööd. Kõigepealt rääkisime natuke Sutlema külast, seejärel Kaupo Männiste tutvustas põgusalt külavanema statuuti, seejärel said sõna kõik, kes soovisid ennast või enda küla tutvustada ja asusimegi kokkukutsumise põhjuse juurde. Saalisolijad jagati laudkondadesse ning palusime arutleda ja kirja panna tänapäeva külaelu juures olulisi märksõnu: miks olla aktiivne? Miks üldse külaellu panustada? Mis tekitab kogukonnatunde? Millest jääb külades kõige enam puudu? Peamised mured külades? Mis aitaks küla kõige rohkem edasi? Mida saaksid külad teha koos? Mida ootate vallalt?
Ettekanded olid väga põnevad, sai väga palju häid mõtteid ning saime kinnitust sellele, et koosolemist ja -arutamist on vaja. Aitäh kõikidele, kes ümarlaual osalesid ja mõtteid jagasid! Kohtumiseni järgmisel korral!
Kui kellelgi tekkis huvi siiski ka ise osaleda, siis olete teretulnud! Kui uus kuupäev selgub, siis kindlasti anname sellest teada.
Valik kõlanud mõtteid:
„Kui kellelgi ei ole millestki puudu ja kõigil on justkui liiga hästi, siis kaob ka huvi koos tegutseda.“
„Kogukonnatunne tekib siis, kui külas on loomulik suhtlemispaik – olgu see park, spordiväljak või lihtsalt koht, kus inimesed saavad niisama kokku.“
„Kui jäädakse kinni mõttesse, et „nii on alati olnud“, ja vaadatakse ainult tahavaatepeeglisse, siis edasiminekut ei tule.“
„Sageli arvatakse, et keegi teine peab tegema, keegi teine peab vahendei taotlema ja keegi teine peab vastutama, aga enda rolli ei taheta näha.“
„Kui on ühine mure või kriis, siis inimesed tulevad kokku ja tahavad arutada, kuidas sellest üle saada.“
„Kui keegi tuleb hea ideega ja kutsub kogukonna kaasa ning inimesed tulevadki, sünnib alati parem tulemus kui üksi pusides.“
„Eestvedaja võib väsida ja tal peab olema õigus ka loobuda, ilma et talle ette heidetaks.“
„Probleem on, et samal päeval toimuvad mitmes külas suured üritused ja me „sööme“ üksteise külastajad ära – ühine planeerimine ja teavitus on hädavajalik.“
„Toetus ei tähenda alati raha – vahel on kõige olulisem see, et keegi on kõrval ja ütleb: teeme ära.“
„Järjepidevus, initsiatiiv ja kaasamine on võtmesõnad – oodata, et abi ise tuleb, ei vii kuhugi.“
Aire Havakats
MTÜ Sutlema Küla Selts
