Hageri Haridusseltsil täitus eelmisel aastal 25 tegevusaastat. Seltsi idee ise ei ole uus. Juba 20. sajandi alguses, 28. jaanuaril 1907. aastal loodi Hageri Rahvahariduse ja Kooli selts, mille eesmärk oli eestikeelse erakooli rajamine. 1909. aastal avatud kool ehitati suuresti kogukonna toel: annetati raha ja materjali, korraldati üritusi ning tehti ühiselt tööd. Arusaam oli lihtne – haridus on kohaliku elu püsimise alus.
Kuna kooli oli väga populaarne ja järjest avati uusi klasse, siis jäi koolimaja seltsingu tegevustele kitsaks ja tuli mõte ehitada kogukonnale päris oma rahvamaja. 10. juulil 1932 pani Hageri Haridusseltsi 25. tegevusaasta juubelil nurgakivi Hageri rahvamajale, mis valmis juba järgmisel aastal ja avati pidulikult 16. juulil 1933. Riigilt toetust ei saadud ja laenu ehitamiseks ei võetud.
Sõda ja hilisemad ühiskonna muutused katkestasid seltsi tegevuse, kuid mõte ise ei kadunud.
Uus algus tuli 1990. aastate lõpus, kui kolhoosikorra lagunemise järel oli maapiirkondades kadunud senine korralduslik tugi, kuid alles jäi inimeste ootus ja tahe kohalik elu uuesti käima tõmmata. Ühelt poolt oli lihtsalt vaja organisatsiooni – ilma juriidilise kehata ei olnud võimalik toetusi taotleda ega suuremaid ettevõtmisi käivitada. 2000. aastal olid seltsi taaselustajateks toonased ärksa vaimuga kultuuriinimesed Ülle Udam (Kohila valla volikogu esimees), Virve Õunapuu, Mihkel Tomson, Ülo Vooglaid, Kersti Nigesen, Sirle Pent, Priidu Rõõmus, Adolf Kerno, Jüri Vallsalu jpt kohalikud aktiivsed inimesed. Teiselt poolt koondas selts enda ümber inimesed, kellel oli tahtmine ja vastutus midagi ära teha. Asutamislepingul oli 28 nime koos allkirjadega. Hageri Haridusseltsi põhikiri kinnitati 28.11.2000. 09.01.2001 aastal kanti selts ametlikult registrisse. Algatajate seas oli mitmeid kohalikke haritlasi ja aktiivseid tegutsejaid, kelle jaoks oli oluline, et kohalik haridus- ja kultuurielu ei jääks ainult asutuste hooleks. Selts loodi eesmärgiga aktiviseerida külaelu vabatahtlikkuse alusel ja kasule lootmata, et kõigil oleks võimalik panustada.
Üks Hageri Haridusseltsi asutajaliikmetest, haridusteadlane Ülo Vooglaid, meenutab, et seltsi loomise keskmes ei olnud valmis tegevusplaan, vaid ühine arusaam hariduse tähendusest ja vajadusest hoida selle mõtet elus ka väljaspool kooli. „Haridus ei ole asi, mida kellelegi antakse, ega ka lihtsalt koolis käimine. Haridus on elukestev protsess, mille keskmes on inimese valmisolek mõista, mis tema ümber toimub, näha iseennast erinevatest vaatepunktidest ning võtta vastutus oma tegude eest. Haritus üksi ei ole väärtus, kui sellega ei käi kaasas informeeritus ja isiklik kogemus – väärtus tekib nende ühtsuses. Haridusseltsi mõte oh hoida elus arusaama, et areng ei sünni juhuslikult ega kampaaniatena, vaid järjekindla ja süsteemse tegutsemise tulemusena. Muutusi ei saa kellelegi peale suruda, kuid on võimalik luua eeldused, mille kaudu inimesed ja kogukonnad saavad areneda,“ sõnab Vooglaid.
Algusaastatel korraldati palju koolitusi, loenguid ja mitmesuguseid kogukondlikke ettevõtmisi. Palju tähelepanu pöörati lastele ja peredele. Maria Saarna meenutab, et tol ajal oli inimestel suur tegutsemisvajadus. „Inimesed tahtsid koos olla ja midagi päriselt ära teha,“ ütleb ta. Haridusseltsi kaudu hakati korraldama Pillerpallipäeva ja koduste laste jõulupidusid. Kõik toimus üsna lihtsalt: kingitused osteti ise ja vald kandis hiljem kulud tagasi. Vallas ei olnud siis mingeid valmis kommipakke võtta. “Oluline ei olnud paki suurus, vaid see, et ka väikeste lastega peredel oleks põhjust kokku tulla ja keegi ei jääks kõrvale,“ lisab ta.
Haridusseltsi kujunemisel olid Maria sõnul olulised need, kes aitasid tegevust laiemalt mõtestada. Ta nimetab Ülo Vooglaidu, Ülle Udamit, Sirle Penti ja Virve Õunapuud, kelle mõtted ja sõnavõtud olid paljudele tollal suunanäitajaks. „Nad panid meid mõtlema, miks me midagi teeme,“ ütleb Maria Saarna. See andis seltsile sisu, mis ei piirdunud ainult ürituste korraldamisega.
Aja jooksul on üha enam Hageri Haridusseltsi tegevused põimunud rahvamaja, muuseumi ning teiste algatustega. Sageli on samu ettevõtmisi vedanud needsamad inimesed, sõltumata sellest, kas nad parasjagu esindasid seltsi, mõnd asutust või tegutsesid lihtsalt kogukonna liikmetena. See on andnud tegevusele paindlikkuse, kuid toonud kaasa ka küsimusi vastutuse kohta: kes veab ja kelle kanda miski jääb.
Viimased 15 aastat vedasid haridusseltsi tegevusi Virve Õunapuu ja Maria Saarna. Suure muutuse seltsi ellu tõi 2023. aastal Virve Õunapuu lahkumine.
Maria Saarna sõnul sõltub seltsi tulevik eelkõige inimestest, kes on valmis eestvedamise enda peale võtma, ning ka sellest, kas kohalik omavalitsus suudab pakkuda sisulist tuge – näiteks omaosaluste katmisel või projektikirjutamise toetamisel.
Tänases päevas ei räägi haridusselts suurtest visioonidest ega ambitsioonikatest arengukavadest. „Meie plaanid on hooajalised,“ ütleb Saarna. „Eestvedajad teevad seda tööd oma põhitöö kõrvalt ja sündmused sünnivad vastavalt võimalustele.“ Seltsi eesmärk ei ole saada suurürituste korraldajaks, vaid hoida ja toetada kohalikku pärandit ning pakkuda võimalusi koosolemiseks. Seltsiga on liitunud mitmeid uusi kogukonnaelust huvitatud noori naisi.
Läbi aastate on Hageri Haridusselts toetanud kogukonna saunakultuuri edendamist. Juba kolmandat korda toimub 7. märtsil Kohilas Sulpsa Festival, mis ühendab sauna, peresid ja talisuplust.
Oluliseks ettevõtmiseks on kujunenud Hageri rahvamajas tegutsevad keraamikaringid, mis on suunatud nii lastele kui ka täiskasvanutele.
Üheks olulisemaks pärandi hoidmise ettevõtmiseks koostöös Hageri muuseumiga oli uue Hageri kihelkonna aabitsa väljaandmine 2025. aasta sügisel. Tegemist on märgilise sammuga kohaliku kultuuripärandi talletamisel ja tutvustamisel.
Viimaste aastate suurimaks ettevõtmiseks toob Maria esile jõulueelse haridusprogrammi Midrimaa, millest on kujunenud oodatud sündmus nii lasteaedadele ja koolidele kui ka korraldajatele. Midrimaa toob Hageri muuseumis lasteni meie oma kultuuripärandi, pakkudes avastamisrõõmu läbi mänguliste tegevuste ja sidudes vana loomulikul moel tänapäevaga. „Juba sellepärast ei saa seda ära jätta,“ leiab Maria.
Hageri Haridusselts on saanud mitmeid tunnustusi, viimati alles 2025. aasta mais Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt tänukirja pärimusliku tegevuste ja teadmiste jagamise eest Hageri Midrimaa korraldamise ning kogukonna kaasamise eest.
Haridusseltsil on plaanis jätkata traditsiooniliste sügislaatadega mihklipäeva kandis, muidugi koostöös rahvamajaga.
Haridusseltsi kaudu on Hageri rahvamaja parki loodud mitmed rajatised – madalseiklusrada, kiiged, spordiväljak, õuesõppe võimalused ja muud väiksemad lahendused. Kui avalikus ruumis on midagi, mis kutsub kodust välja tulema, tekivad ka juhuslikud kohtumised ja korduvad kokkupuuted – lapsed mängivad, täiskasvanud räägivad juttu, eakamad istuvad pingil ja jälgivad toimuvat. See kõik toetab ja tugevdab kogukonda.
Suureks unistuseks on saada Haridusseltsile päris oma enda ruum või maja, kus saaks igapäevaselt koos käia ja tegeleda pärandkultuuri hoidmisega.
25 aastat pärast taasasutamist on Hageri Haridusselts endiselt olemas ja seltsingusse kuulub 33 liiget. Seda tänu inimestele, kes on pidanud oluliseks panustada aega ja energiat. Maria näeb haridusseltsi eelkõige kogukondliku katuseorganisatsioonina, mille kaudu on saanud teoks asjad, mis muidu oleksid jäänud tegemata.
See on olnud järjepidev töö, mis ei paista alati välja, kuid mille mõju on kohaliku elu jaoks olnud märgiline.
Merle Beljäev
09.01.1909. a avas uksed oma õpilastele Hageri haridusseltsi rajatud koolimaja, mis kõrgus uhkelt üle aleviku
Seltsi 30. aastapäevaks tikkisid kohalikud käsitöömeistrid
Harjumaa vapiga sinimustvalge lipu, mille sinisel esiküljel ilutses seltsi nimi. Lipp leiti juhuslikult 1980ndate aastate lõpus ühe talu pööningult. Pildil Linda Kask koos leitud lipuga, mille valmistamisel ta osales
Foto Hageri Haridusseltsi taasasutamise koosolekult Esireas vaskult :
Ülo Vooglaid, Ülle Udam, Sirle Pent, Virve Õunapuu, Valdek Leerimaa, Adolf Kerno
Keskmises reas vaskult : Alla Vaas, Eha Sepping, Malle Ringmäe, Malle Nurme, Tiiu Nurme, Ene Vallsalu, Eevi Rooväli, Luise-Ingrid Lasimer, Eeva Hirs, Kersti Nigesen, Lembit Anderson, Aat Sarv
Tagumises reas vasakult : Eimar Sikmann, Nikolai Ilmsoo, Priit Randpõld
