Kohila vallas on üks ilus tava. Igal aastal kogunetakse Eesti sünnipäeva paiku tänupeole, kus antakse üle valla aumärgid – tunnustused inimestele, kes on oma töö ja tegemistega jätnud kogukonda püsiva jälje. Need on inimesed, kes on aastaid midagi vedanud, loonud või hoidnud. Aumärk ise on väike ese. Aga selle taga on tänu, märkamine ja kogukonna lugupidamine. Vähesed aga teavad, kuidas need märgid sünnivad.
Meister ja märk
Kohila valla aumärkide kavandite autor ja valmistaja on ehtekunstnik Ene Valter. Tema töökojas valmivad märgid käsitööna – algusest lõpuni.
„Aumärk on tegelikult üks ehte alaliik,“ ütleb Ene. „Ta ju samamoodi ehib inimest. Ainult et lisaks on tal ka väga selge tähendus – ta on tunnustus,“ täpsustab ta. Märk peab olema väärikas, ajatu ja piisavalt lihtne, et seda saaks kanda ka aastate pärast.
Seepärast algab iga aumärk ideest. Märgi kujunduses peab peegelduma kogukonna väärikus ja järjepidevus. Kunstniku ülesanne on need mõtted vormiks tõlkida – nii, et iga joon ja reljeef kannaks tähendust. Kui kavand on paigas, algab töö metalliga.
Pressvormist toorikuni
Iga märk algab pressvormist, mis on valmistatud terasest, ja selle abil lüüakse välja märgi toorikud. Kohila aumärkide põhimaterjaliks on tombak – kuldse tooniga metallisulam, milles on umbes 90 protsenti vaske ja 10 protsenti tsinki.
See annab märgile sooja värvuse ning on samas piisavalt tugev ja hästi töödeldav.
Pressitud toorik ei ole aga veel valmis märk. „See tuleb mööda kontuurjoont ettevaatlikult juveliirisaega välja saagida,“ ütleb Ene. „Siin ei saa kiirustada.“ Saagimise ajal lisatakse aeg-ajalt parafiini, et saag liiguks sujuvamalt ja lõige jääks puhas.
Metallile antakse vorm
Kui toorik on välja saetud, algab viimistlus. Servad silutakse viiliga ja pind lihvitakse liivapaberiga ühtlaseks. Siis tuleb tuli. Metalli kuumutatakse leegiga, kuni see muutub punaseks. Seejärel käib detail läbi lahjendatud väävelhappe vannist, mis muudab metalli taas pehmeks ja töödeldavaks.
Alles siis saab märgile anda kerge kumeruse. See on väike detail, aga oluline – nii näeb märk parem välja ja istub ka kandmisel ilusamini.
Email, mis annab värvi
Järgmine etapp on emailimine. Emailipulber hõõrutakse uhmris peeneks ja segatakse destilleeritud veega hapukooretaoliseks massiks. See kantakse märgile õhukese kihina.
Seejärel läheb märk ahju. Email sulab umbes 850 kraadi juures ning märk asetatakse hõõguvpunasesse kuumusesse. Protsess nõuab tähelepanelikkust – liiga kaua ei tohi hoida, aga liiga vähe kuumust ei anna jälle õiget tulemust.
Emaili kantakse mitu kihti ja iga kord tuleb detail uuesti kuumutada. Üks märk võib ahjus käia kuni viis korda. Ja isegi siis ei ole tulemus alati etteaimatav.
„Emaili õnnestumine sõltub vahel isegi tegija tujust,“ ütleb Ene muigega. „Mõnel päeval tekivad mullid ja augud, teisel päeval tuleb kõik väga hästi välja,“ lisab ta.
Hõbe ja viimased detailid
Kui email on paigas, liigub märk hõbetamisse. Märgi keskosas olevad väikesed detailid – nn nööbid – on valmistatud täishõbedast. Hõbeda ja värvilise emaili kontrast annab märgile erilise selguse ja pidulikkuse.
„Eks üleni hõbedast detailid tulevad ikka kõige paremini välja,“ ütleb meister.
Alles pärast seda saab märk oma viimase lihvi – pindade kontrolli, reljeefide puhastamise ja sära. Siis on märk valmis.
Õpetajad ja oma tee
Ene Valteri tee ehtekunstini on kulgenud tugevate õpetajate toetusel. Tema juhendajate seas on olnud legendaarsed ehtekunstnikud Leili Kuldkepp ja Salme Raun.
„Iga ehtekunstnik peab aga lõpuks ikkagi oma tee leidma,“ ütleb ta.
Aumärkide valmistamine tuli tema ellu loomuliku jätkuna ettevõtte tegevusele, kui hakati vastu võtma teenetemärkide tellimusi. Aastate jooksul on sellest kujunenud töö, mis nõuab täpsust, aga pakub ka erilist rahulolu.
Väike märk, pikk lugu
Ühe aumärgi valmistamine võib võtta päevi. Iga etapp – saagimine, lihvimine, kuumutamine, emailimine ja hõbetamine – nõuab aega ja keskendumist.
Kui märk lõpuks tänupeol laureaadi rinnale kinnitatakse, on seal koos mitu lugu: inimese oma, kogukonna oma ja ka meistri oma, kes selle märgi loonud on.
Väike ese – aga tähenduselt suur. Loodetavasti kestab see sama kaua kui teod, mille eest see antud on.
Vaata aumärkide valmimise lugu YouTube’i Kapa Kaamera kanalilt.
Merle Beljäev