Uus kogu Eestit hõlmav üldplaneering „Eesti 2050“ esitab küsimuse, millised peavad olema ruumilist arengut suunavad eesmärgid ja planeerimispõhimõtted, mis suunavad asustuse, taristu, loodusväärtuste ja majanduse arengut. Seda tehakse üheksa valdkonna kaudu (vaata joonist).
Tegu on dokumendiga, mis määrab ära Eesti ruumilise arengu järgmiseks veerandsajandiks. Kohila valla jaoks, mille tõmbekeskuseks on selgelt Tallinn, on see sisuliselt „kahe tule vahel“ olemise planeerimine: ühelt poolt surve eeslinnastumisele, teiselt poolt soov säilitada oma identiteeti ja arendada kohalikku majandust.
Leian, et Kohila kogukond peab arvestama nelja põhilise asjaga, kui mõelda sellele, mis meid järgmise veerandsajandi jooksul enim mõjutama hakkab.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev: “Üleriigiline planeering „Eesti 2050“ annab strateegilised suunad ja planeerimispõhimõtted riigi ruumilisele arengule alates raudteekoridoride eelisarendamisest ja ettevõtlusalade läbimõeldud paiknemisest kuni
valglinnastumise vältimiseni. Ootame Kohila inimeste ja omavalitsuse ettepanekuid, et riiklikud ruumivalikud toetaks kohalikke vajadusi ja looks tugeva aluse tarkade ruumiotsuste tegemiseks.”
Kohila kui tugev logistiline ja tööstussõlm
Planeering „Eesti 2050“ rõhutab ettevõtluse suunamist strateegilistesse keskustesse. Kohila puhul on riik eraldi esile tõstnud umbes 90 hektari suuruse Kohila ettevõtlusala endise Tuhamäe aladel. Riik eelistab investeeringuid aladele, mis on suuremad kui 30 hektarit ja asuvad logistilistes sõlmpunktides. Kohila asukoht kahe raudtee vahel (Rail Baltic ja olemasolev Edelaraudtee) muudab selle riiklikult tähtsaks arenduspiirkonnaks.
Plusspoolel tähendab see tõenäolist tööstuse ja logistika osakaalu kasvu, mis toob kaasa uusi töökohti. Miinuspoolel võib see tähendada ka suuremat liikluskoormust, mis Kohila vaatest eeldaks riigipoolset investeeringut Tallinn–Rapla–Türi riigimaantee ohutumaks ning läbilaskvamaks muutmiseks.
„Eeslinnastumise“ ohjeldamine ja kompaktne asustus
Kuigi trendid näitavad Tallinna ümbruse valdade kiiret kasvu, on „Eesti 2050“ seadnud eesmärgiks kompaktse asustuse loomise. Uusehitiste puhul eelistatakse nn pruunalasid (endised tehase- või militaaralad, näiteks Kohila Paberivabriku piirkond) ning tihendamist olemasoleva taristu ümber.
Valglinnastumist ehk põldudele ehitamist püütakse piirata. See võib tähendada rangemaid nõudeid uutele elamupiirkondadele väljaspool alevit ja piirkondades nagu Vilivere, Aespa jne.
Liikuvus
Planeeringu visioon on, et olulised teenused ja töökohad peavad olema kättesaadavad kiiresti ja säästlikult. Kohila on osa Tallinna toimepiirkonnast, kus rõhk liigub autolt ühistranspordile, eelkõige rongile.
Tulevikus tähendab see survet Pargi ja Reisi süsteemide laiendamisele ning kergliiklusteede võrgustiku tihendamisele, et vähendada autostumist pealinna suunal. Ainuüksi valla eelarvest seda taristut piisavas mahus välja arendada pole aga võimalik.
Väärtuslikud maastikud ja kliimamuutused
Erinevalt varasematest üleriigilistest planeeringutest on „Eesti 2050“ katusteemaks kliimamuutustega kohanemine. Kohila piirkonnas planeeringuid tehes mängivad rohevõrgustikud ja väärtuslikud põllumajandusmaad olulist rolli.
„Eesti 2050“ võib tuua kaasa uusi, senisest karmimaid piiranguid aladel, mis on olulised elurikkuse säilitamiseks või Keila jõe kaitsmiseks.
Üleriigiline planeering „Eesti 2050“ ja selle mõjude hindamise aruanne on avalikul väljapanekul 31. märtsini ning kõigil on võimalik dokumentidega tutvuda ja arvamust avaldada. Eriti oodatud on ettepanekud, mis aitavad lahendust edasi arendada.
Tutvu planeeringuga ja avalda arvamust veebiaadressil
www.riigiplaneering.ee/yrp.
Aivar Roop
Kohila valla arendusnõunik