Vallavalitsus on äsja avanud Kohila valla arengukava uuendamise protsessi ning selleks on loodud mitmeid teemarühmasid, mis alustavad tööd sel kuul ja töö kestab kuni sügiseni, et vallavolikogu saaks novembri lõpus uuendatud arengukava heaks kiita. Samal ajal käib vallavanem koos oma meeskonnaga kohtumas kogukondadega, et koguda vahetut sisendit murekohtadest ja sellest, mis on hästi. Saadud sisendit kasutatakse arengukava uuendamisel.
Miks me arengukava uuendame? Sellele küsimusele vastab uuendamise juhtrühma poolt seatud lähteülesanne, mis ütleb, et uuendamine on vajalik arengukava väärtuspõhise (tekstilise) osa täpsustamiseks, et see oleks senisest konkreetsemalt sihitud kogukonna vajaduste ja ootuste rahuldamiseks ning milleks kogutakse vahetut sisendit kogukonnaliikmetelt. Täpsustamine loob olukorra, kus arengukava eesmärkide aluseks olevad andmed on ajakohased ja seatud sihid kannavad valimistsüklitest sõltumatuid väärtusi. Arengukava tegevuskava ja eelarvestrateegia puhul on juhtrühma soov näha senisest rohkem tulemus- ja mõjumõõdikutele rajatud tegevusi, mis mõõdavad tegevuste ning investeeringute majanduslikku ja sotsiaalset tasuvust, mitte niipalju tükke, kilomeetreid, õpilaste või õpetajate hulka, tarbitud kilovatte mis valla eelarveliste vahenditest on rahastatud jne. Kui arengukava tekstiline räägib kokkulepetest mitmeks aastaks siis tegevuskava uuendatakse rutiinselt iga aasta koos eelarvestrateegia ja investeeringutekavaga vastavalt uuele prioritiseerimise metoodikale. Arengukava üheks uueks fookusteemaks on arengu ning innovatsiooni finantseerimine.
Eelnevat arvesse võttes toimuski sel nädalal Kohila vallavalitsuse ja Aespa kogukonna esindajate kohtumine Metsaveere lasteaia saalis, mille keskmes olid Aespa elukeskkonna areng, avaliku ruumi kvaliteet ning kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahelised suhted. Arutelul tõstatus selgelt küsimus sellest, kuidas tugevdada Aespa elanike kuuluvustunnet Kohila kogukonda ning millised praktilised sammud võiksid aidata parandada igapäevast elukeskkonda.
Kohtumisel kõlas oluline tähelepanek, et osa Aespa elanikest ei tunne ennast tugevalt Kohila valla kogukonna osana. Selle üheks põhjuseks peeti vähest tunnetuslikku kohaliku omavalitsuse kohalolu Aespas. Piirkonna areng on aastate jooksul toimunud suuresti isetekkeliselt ning mitmed probleemid on püsinud ka pärast järelevalvele tähelepanu juhtimist. Samuti tunnetatakse erinevaid ootusi uuemate ja pikemaajaliste elanike vahel – uued elanikud võrdlevad Aespat sageli kiiresti areneva Kiisa piirkonnaga Saku vallas, samal ajal kui pikaajalisemad elanikud on harjunud aeglasema muutuste tempoga.
Arutelu ja esitletud materjalide põhjal kerkis esile arusaam, et just avaliku ruumi kvaliteet mõjutab otseselt inimeste heaolu, kogukonnatunnet ja usku piirkonna tulevikku. Näiteks bussiootepaviljonide värskendamine, lehte ja okste põletamine ja kvartalisiseste tänavate äärsetesse kraavidesse viskamine, mis kõik räägivad hoolimatusest kogukonna teiste liikmete suhtes. Toodi välja, et atraktiivne ja hästi toimiv avalik ruum tugevdab inimeste sidet oma kodukohaga ning suurendab valmisolekut kogukonda panustada. Samas võib kehv või hooldamata keskkond vähendada elanike usaldust ning kiirendada piirkonna allakäiku.
Kohtumise üks olulisemaid teemasid oli liikumine ja ligipääsetavus. Probleemidena nimetati kitsaid ja amortiseerunud tänavaid, tolmavaid teid, väheseid ühendusteid ning jalakäijatele ohtlikke lõike. Eraldi rõhutati vajadust rajada kergliiklusteid Aespa ringtee ja Kvartsi tee äärde, kuna neil liigub palju nii autosid, koolibusse kui ühistransporti. Samuti peeti oluliseks parandada ühendusi Kohila ja Tallinna suunal ning suurendada tänavavalgustuse ulatust.
Keskkonna ja heakorra teemadel räägiti vallapoolsest tõhusamast järelevalve vajadusest ja liigvee probleemidest. Samuti tõstatus küsimus kinnistute ja tänavaruumide üldisest korrashoiust ning vajadusest süsteemsemate lahenduste järele.
Avaliku ruumi osas leiti, et Aespal puudub selge keskuse tunnetus ja kogukondlik sõlmpunkt. Eraldi toodi välja lasteaia ümbruse potentsiaal kujuneda kogukonna keskuseks, kui sinna suunata teadlikku ruumiloomet. Samuti tunnetatakse puudust mängu- ja puhkealadest ning piirkonna ühtsemast ruumilisest tervikust.
Teenuste poolelt tõusid esile lasteaedade kohtade puudus, noortele suunatud tegevuste vähesus ning kohalike teenuste piiratud kättesaadavus. Arutati võimalusi kogukondlike ettevõtmiste ja avalike tegevuste tugevdamiseks. Näitena toodi välja 21. juunil toimuv Aespa kodukandipäev, mille eesmärk on tugevdada kogukonnatunnet ja tutvustada piirkonna ajalugu ning identiteeti.
Kohtumise üldine järeldus oli, et piiratud ressursside tingimustes on oluline keskenduda sihitud ja nähtavatele muutustele avalikus ruumis, kuna just need mõjutavad kõige otsesemalt elanike igapäevast heaolu, usaldust kohaliku omavalitsuse vastu ja tunnet, et Aespa arenguga tegeletakse süsteemselt ning teadlikult.
Vallavalitsus