Kohila alevi südames (Vabaduse 1/1) on renoveeritud hoone, kus erinevad põlvkonnad ja huvirühmad ei eksisteeri kõrvuti, vaid koos – Kohila kogukonnakeskuse (vana vallamaja) idee sünnist, sihtidest ja mõjust räägib valla arendusnõunik Aivar Roop.
Ruum, mis kasvatab kogukonda
Kogukonnakeskuse loomise idee ei lähtunud üksnes ruumilisest vajadusest, vaid kaugemale vaatavast kaalutlusest. Vald seisis silmitsi võimalusega renoveerida hoone, mida kasutas osaliselt Kati Tugikeskus. Renoveerimise tulemusena on majas 498 m2 suletud netopinda ja Kati Kodu kasutas seni sellest ca 175m2 kuid peale renoveerimist ca 300 m2. Lahenduseks kujunes mitme rahastusallika sidumine – riigieelarvelised ja Euroopa Sotsiaalfondi vahendid koos valla 135 000 euro suuruse omaosalusega –, mis võimaldas luua sisult ja sotsiaalselt mitmekihilise keskkonna.
Arendusnõuniku sõnul oli eesmärk kujundada paik, kuhu oodatakse kõiki elanikke sõltumata sellest, millisest Kohila piirkonnast nad pärinevad. Külaseltsid tegutsevad aktiivselt, ent nende tegevus jääb sageli arusaadavalt oma küla keskseks.
Oluline taustategur on ka demograafia: „Meie valda kolib aastas umbes sada uut inimest, kellest suurel hulgal side Kohilaga puudub. Nad tahavad siin juuri alla ajada. Avatud kogukonnakeskus on üks hea võimalus teha tutvust oma uue kodukoha rahvaga,“ lisab Roop.
Sotsiaalteenustest demokraatliku avaliku ruumini
Kogukonnakeskust luues pidas vallavalitsus ennekõike silmas eakaid ja erivajadustega inimesi ning neile suunatud teenuseid. Hoones tegutseb Kati Tugikeskus, lisaks on loodud eakate päevahoid ja päevakeskus. Kuid lisaks on maja avatud laiale hulgale vabaaja tegevustele ning kultuurisündmustele. Nende teenuste ja tegevuste koondamine ühte majja on väärtusotsus: kogukonnateenused on ligipääsetavad ja kättesaadavad kogukonna südames.
Aivar Roop rõhutab, et tugev kogukond ei teki iseenesest. „See eeldab mitmekesisust ja teadlikku ruumikujundust. Demokraatlik avalik ruum tähendab, et samas keskkonnas saavad loomulikult koos viibida eri vanuses, rahvusest ja sotsiaalse taustaga inimesed. Kogukonnakeskus on mõeldud just sellise koosolemise praktikaks,“ lisab Roop.
Lai sihtrühm, mitmekesine programm
Keskuse teenused on suunatud seenioridele ja erivajadustega inimestele, tervisespordi- ning kunstihuvilistele kogukonnaliikmetele. Toimuvad jooga- ja jumping-treeningud, maaliring ning käsitöötoad. Kavandamisel on kammerlikud kontserdid, luuleõhtud, kokanduskursused ning ruume saavad rentida Kohila ühingud oma tegevusteks.
Tegemist on majaga, mille kasutus areneb koos kogukonna vajaduste ja algatustega, et toetada kogukonnapõhist loovust
Kaasamine kui protsess
Projekti ettevalmistusse kaasati Kati Tugikeskus, kümned seltsingud ja ühendused, valla ametnikud ning arvukad partnerid alates ehitajatest kuni disainerite ja mööblitootjateni. Arendusnõunikuna on Roop osalenud nii projektide kirjutamises kui ka nende haldamises, tagades eri osapoolte huvide ja rahastusallikatekoostoime.
Rahastus tuli mitmest allikast: riigi- ja vallaeelarvest, Euroopa Sotsiaalfondist ning Leader-meetmest. See on nõudnud omajagu täpsust asjaajamises kuid tõestas, et kui siht on selge, leiab ka rahastuse.
Kestlikkus kui ennetus
Teenuste pikaajaline toimimine eeldab majanduslikku läbimõeldust. „Pakume majas nii avalikku tasuta teenust kui mõistliku tasu eest tasulisi teenuseid. Tasusid kogume ainult selleks, et teenitud tulu suunata kogukonnakeskuse ülalpidamiseks ja edasiarendamiseks,“ selgitab Roop. Kogukonnakeskuse hoone omanik on Kohila vallavalitsus ja loomulikult tagab vallavalitsus hoone heaperemeheliku haldamise ja sisu kestlikkuse.
Oluline on aga ka laiem mõju. „Kogukonnakeskus aitab inimesi kokku tuua ja vahest ära hoida nii mõnegi probleemi, mis muidu koormaks valla eelarvet,“ ütleb Roop. Ta toob näiteks ennetustegevuse: „Sotsiaalselt aktiivsem eakas on vähem haige. Tähenduslik tegevus õpitubades ja koolitustel aitab tööealistel püsida konkurentsivõimelisemana tööturul ja hoida vaimset tervist tugevamana.“
Lisandub turvalisuse mõõde: „Kui alevi südames toimub tegevusi hiliste õhtutundideni, ka nädalavahetusel, loob see turvalisema tunde kõigile. Inimesed tahavad olla seal, kus on teised inimesed ees.“
Järgmised sammud: sise- ja välisruumi sidumine
Arendustegevus jätkub. Eesmärk on käesoleva aasta suveks avada kogukonnakeskuse hoovi õueterrass ning siduda see tihedamalt perepargis toimuvaga. Planeeritakse kivisillutisega ühendustee, mis võimaldab eakatel ja erivajadustega inimestel liikuda keskuse õuealalt otse parki ja tagasi.
Perepark on kujundatud mitmekesise keskkonnana: lastele mänguala, täiskasvanutele sportimisvõimalused, puhkealad ning suvised kultuurisündmused. „Sellele mitmekesisusele saab lisada ka eakad ja erivajadustega inimesed,“ märgib Roop. Plaanis on käsitöölaadad, ajutised kohvikud, võimalusel aastaringne pargikohvik ning eri vanustele mõeldud jalgrataste laenutus.
Keskne idee jääb samaks: avalik ruum peab võimaldama ka lihtsalt olemist. „Mõnus koht päikeselaigus istumiseks koos sõbraga – ilma et peaks midagi tegema või tellima. Ikka see sama demokraatlik avalik ruum on eesmärk.“
Isiklikult peab Roop kõige kõnekamaks hetke, mil kogukonna esindajad arutasid, millised võiks olla keskuse ruumide nimed. Sündis vahva tulemus, mis on kindlasti toeks Kohila-tunde loomisele. Millised nimed kogukonnakeskuse ruumid said saad teada, kui tuled avatud uste päevale 28. veebruaril kell 11–16. Olete oodatud!
Päevahoius toimetamas
Proua Helvi saabumas eakate päevahoidu
Seeniorite päevakeskuse saalis aitab laudu kokku panna Hageri rahvamaja juhataja Mihkel Juhkam