Rail Baltica rajamine muudab Kohilat viisil, mis ulatub kaugemale raudteetrassist ja jaamast. Ehitus mõjutab liikumist, ettevõtlust ja ruumilist arengut juba täna, samal ajal kui esimesed rongid hakkavad sõitma alles 2030. aastal. Milliseks kujuneb vahepealne aeg ja milline on Kohila roll tulevikus, avab Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.
Rail Baltica ehitus on Kohilas olnud juba mõnda aega nähtav ja tuntav. Millises etapis on Kohila valda läbiv lõik ja jaam praegu?
Selgelt on näha põhitrassi ja sellega seotud taristu kujunemist – tulevase jaama naabrusesse on juba tekkimas uus liiklussõlm, trassikoridor on selgelt näha, mitmed objektid on ka valminud. Samal ajal liiguvad edasi jaama teenindava taristu ettevalmistused.
Millal algab Kohila jaama ehitus?
Ehituslepingud on sõlmitud nii Rail Baltica Eesti osa põhitrassi alus- ja pealisehituse jaoks ning koos alusehitusega rajatakse ka ooteplatvormide betoonkonstruktsioonid ja seonduvad tehnovõrgud.
Kohila jaama projekt on suures plaanis olemas, praegu käib töö selle detailide täpsustamisega. Ehitushange jaamahoone ja selle juurdepääsutee, parkla, väliala ning ooteplatvormide ja platvormide vahelise ülepääsu rajamiseks on kavas välja kuulutada selle aasta lõpus ja ehitusega alustada järgmisel aastal.
Kohila jaama-alale on tulemas on bussipeatus, kergliiklustee ning sõiduautode ja jalgrataste parkimiskohad. Samuti elektriautode laadimiskohad. Rail Baltic Estonia ehitab kohaliku jaama baaslahenduse valmis ning ülejäänud piirkondlikud arengud jäävad Kohila valla korraldada, nagu näiteks kohaliku ühistranspordi korraldamine. Rail Baltic Estonia ehitab vajaliku baastaristu välja ning annab selle üle Kohila vallale.
Kui rääkida rongiliiklusest, siis millise põhimõtte järgi otsustatakse, millised rongid Kohilas peatuma hakkavad?
Kohila on Rail Baltica trassil kohaliku tähtsusega peatus regionaalrongidele. Põhimõte on lihtne: Kohilas ei peatu rahvusvahelised kiirrongid, reisijaid hakkavad vedama Elroni rongid. Ühendus tekib seega kõigi kohalike peatustega Eestis ja reisiterminalidega Tallinnas Ülemistel ning Pärnus, kus mõlemas on võimalik istuda ümber rahvusvahelistele kiirrongidele.
Millised sihtkohad muutuvad Kohila inimese jaoks Rail Baltica käivitumisel päriselt kättesaadavaks?
Suur pilt on tõesti laiem kui Eesti sisene reisimine: Rail Baltica ühendab Tallinna (ja ka Muuga sadama) Pärnu kaudu Läti ja Leeduga ning läheb edasi Poola piirini ja Varssavisse. Tekib ühendus, mida praegu sisuliselt ei ole: Varssavist saab rongiga edasi sõita juba ükskõik kuhu Euroopas – Vahemere äärde, Berliini.
Vaatame nüüd eelseisvat nelja aastat ehitusest liikluseni: millised on Kohila piirkonna järgmised suuremad ehitusetapid ja verstapostid selle aja jooksul?
Põhitrassi ehitusega seonduvad mahukamad veod peaks lõppema koos selle aastaga. Kohila uus liiklussõlm soovitakse avada liiklejatele juba 2026. aasta teises pooles.
Verston lõpetab põhitrassi muldkeha ehituse 2027. aastal, seejärel jätkab pealisehitustega allianss, kuhu kuuluvad GRK Eesti AS, GRK Suomi Oy, Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti, NGE CONTRACTING, Sweco Finland Oy, Sweco Sverige AB, TSO SAS.
Järgmisel aastal algab ka jaama teenindavate teede ja jaamahoone ehitus.
Kuna liiklus Rail Baltica trassil algab aastal 2030, on nende valmimine kavandatud selleks ajaks.
Kuidas see ehituskoormus ajas muutub: millal on oodata kõige intensiivsemaid töid ja millal võiks hakata nägema pigem “valmimise faasi”, kus segamist on vähem?
Intensiivsem periood on seotud põhitrassi suuremahuliste töödega – see periood peaks läbi saama selle aastaga. See ei tähenda vedude täielikku lõppemist, ent mahud jäävad märkimisväärselt väiksemaks.
Kohila inimeste kõige suurem mure on teede olukord ja raskeveokite mõju teedele. Milline pilt avaneb teile täna Kohila valla teedest ja veomahust — mis lähiajal toimub ja kaua veod veel kestavad?
Ehituskoormus teedele on reaalsus ja see on mõistetavalt üks tundlikumaid teemasid. Veod käivad vallaga kooskõlastatud teedel. Oluline on rõhutada, et töövõtjal on kohustus hoida teed puhtana ja ehituse lõppedes peavad need olema sama heas seisukorras kui ehituse alguses. Lisaks on kriitiliselt oluline, et veokijuhid peaksid kinni liikluseeskirjadest, mis kehtivad kõigile ja liikleksid ohutult – kahjuks on ka see üks teemasid, millele peame pidevalt oma töövõtjate tähelepanu juhtima.
Kuidas te jälgite, mis tegelikult toimub (veomahud, marsruudid, koormused, teekatte seisukord) — ja kuidas see info jõuab kohalikuni, kes tahab lihtsalt kindlust, et tema tänav ei lagune ära?
Praktikas tähendab see igapäevast tihedat suhtlust töövõtjaga ja olukorra jälgimist. Iganädalaselt saame ülevaate, milliseid puhastusmeetmeid on kasutatud, milline on teede olukord ning kui see on halvenenud, siis millised taastamistööd ja mis ajaks on planeeritud. Kohaliku elaniku jaoks on kõige kindlam vaadata igal esmaspäeval Rail Baltic Estonia lehele, kus eesootava nädala tööde ja puhastusmeetmete maht on välja toodud trassilõikude kaupa.
Kui rääkida vastutusest, siis kuidas see päriselt töötab: kes otsustab, millal tee vajab taastamist, kes maksab ja mis ajaks peab tee olema korda tehtud?
Kui ehitustegevus (sh veod) tekitab teekahjustuse, siis ehitaja parandab tee ja põhjendatud juhul kompenseerib ka kohalikele elanikele tekkinud kahjud.
Igapäevaselt kogeb Kohila elanik praegu peamiselt raskusi – aga millist käegakatsutavat kasu saavad Kohila elanikud Rail Balticast juba enne, kui esimene rong sõitma hakkab?
Rail Baltica mõju on Kohilas juba kohal – töökohtade, investeeringute ja arenduste kaudu. Kõige käegakatsutavam näide on tulevase jaama lähedusse rajatav BLRT valukoda, mis loob ligikaudu 70 uut töökohta. Aga ka kohalikud väikeettevõtted, mis tegutsevad näiteks toitlustuse valdkonnas, on märganud, et ehitusel töötavad sajad inimesed on nende igakuist käivet märkimisväärselt tõstnud.
Teine suur ja Kohila pildis nähtav muutus on see, et jaama lähedusse on kavandatud uus elamukvartal.
Kui peaks kokku võtma, mida Kohila elanik tulevikus seoses Rail Balticaga kindlasti kogeb, siis mis need kolm kõige olulisemat asja oleksid?
Esiteks: Kohila ühendused Eestist väljapoole muutuvad päriselt. Ühe ümberistumise kaugusel avanevad Läti, Leedu ja Poola ning sealt edasi Varssavi kaudu kogu Euroopa.
Teiseks: Tallinn tuleb palju lähemale. Ülemistelt on hea ühendus ka kogu ülejäänud Tallinnaga, aga just Ülemiste piirkonda koonduvad uued töökohad, meelelahutus- ja spordivõimalused, lennujaam on Linda terminalist 400 meetri kaugusel. See tähendab, et inimene võib elada vaikses ja rahulikus Kohilas ning igapäevaselt tööl, koolis, kultuurisündmustel käia Tallinnas.
Kolmandaks: Kohila majandusruum laieneb enne, kui esimene rong üldse sõitma hakkab. Rail Baltica mõju ei alga liikluse avamisega, vaid investeeringutest. Ettevõtted ja arendajad teevad oma otsuseid juba täna, mitte „kunagi tulevikus“.
Ja kõige selle taustal, jah – ka ehitus kui uus argireaalsus lähemal paaril aastal kuhugi ei kao. Kuid see on hind selle eest, et Kohila ega kogu Eesti ei jääks äärealaks, vaid oleks seotud naaberriikide ja Euroopaga tervikuna.
Merle Beljäev
Kust saab infot Rail Baltica ehituse kohta?
- Igal esmaspäeval uueneb Rail Baltic Estonia kodulehel rbestonia.ee info, millises mahus vedusid ja millistel teedel nädala jooksul tehakse.
- Rail Baltica detailne kaart on leitav leheküljel rbestonia.ee menüüriba paremast servast.
- Kohila valda jääva raudtee põhitrassi ehituse jooksev info on leitav ka Facebooki lehel Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu I, II ja IV etapi ehitus.
- Kui seoses ehitusega on tekkinud kahju näiteks autole või muud kahjud, siis tuleb oma probleemist kirjutada aadressil .
- Ehitustöödega seotud küsimustele saab vastused, kui kirjutada e-posti aadressil .
- Liitu kodulehel Rail Baltica uudiskirjaga ja jälgi Rail Baltic Estoniat sotsiaalmeedias, et ehituse edenemisega kursis olla!
