Hageri Lambertuse kirik

Kirik on Teeliste Kirik http://www.teelistekirikud.ekn.ee/

Hageri oli üks suuremaid ja vanemaid kihelkondi endisel Harjumaal, hõlmates ka hilisemad Rapla ja Juuru kihelkondade alad. Esimene kirik ehitati Hagerisse Taani misjonäride poolt arvatavasti juba 1221. a.

Ei sellest ega ka järgnevast kirikust pole peale nime säilinud tänaseni midagi. Püha Lambertus on Eestimaal tundmatu pühak. Peale Hageri ei ole meil ühtegi teist selle pühaku kaitse all olevat kirikut.

Esmakordselt on arhiivimaterjalides Hageri kirikut ja preestrit mainitud 1424.aastast. See kirik hävis tulekahjus käärkambri õnnetu kütmise läbi 3. mail 1710. a. ning taastati 1713. a. lõpuks. Vahepeal toimusid jumalateenistused Sutlema mõisas.

1710. a. tulekahjus sai kannatada ka Eesti ühe kuulsaima barokiajastu puunikerdaja Christjan Ackermanni loodud altar, sest praeguse Johann Valentin Rabe valmistatud altariseinas on kasutatud Ackermanni altariseina osi. Taastamiskulud kattis Sutlema mõisaomanik kapten von Baer koos abikaasaga ning 1731. a. annetasid nad altari kirikule. Nende vapid paiknevad altariseinal.

Vaatamata remontidele 1803. a. ja 1822. a. ning suuremale ehitustööle 1851. a., mil uuendati võlvid ja katus oli kirikuhoone siiski suhteliselt halvas olukorras. 19. sajandi äratusliikumine kasvatas kogudust sedavõrd, et kirik jäi ka kogudusele kitsaks. Esialgu plaaniti vaid kiriku suurendamist ning õpetaja Aleksander Hörschelmann algatas läänetorni ehitamiseks korjanduse.

1886. aastal, peale venna surma, kirikuõpetajaks saanud August Hörschelmanni eestvedamisel asuti planeerima aga täiesti uue kiriku ehitust. Luba saadi selleks 1889. a.
Viimane jumalateenistus vanas kirikus peeti 9. septembril 1890.a. ja uus kirik pühitseti kasutusse 13.sept. 1892. a.

Uue kiriku projekt on tehtud kubermanguvalitsuse arhitekti Erwin Bernhardi poolt ja ehitajaks oli meister Lukk Koselt. Uue jumalakoja arhitektuur kõneleb historismiajastu keeles – tegemist on omas laadis stiilse ehitusega, kus on kokku sobitatud romaani, gooti ja idakiriklikud kirikuehituse kogemused.

Vanast kirikust sobitati uude pühakotta altar. Uues kirikuhoones eelistati siiski näha uut altaripilti ja selleks osteti Berliinist Ristilöödut kujutav õlimaal. Viimane on oma kohal tänaseni.

EAÕK Angerja-Kohila koguduse kirik

Angerja õigeusu kihelkond tekkis 1893. aastal Juuru õigeusu kihelkonna kaheks jagamisel ja sai nime esimesena luterlusest õigeusku üle läinud küla järgi, ning sellest ka kiriku nimi. Algul peeti jumalateenistusi Salutaguse koolimajas, hiljem ka Pahklas. 1897. aastal võõrandas valitsus Tohisoo ja Kohila mõisatelt maatüki kiriku ja kogudusemaja ehitamiseks, 4. juulil 1899 toimus uuele pühakojale nurgakivi panek ja pühitsemine. Kirik ehitati arhitekt V. I. Lunski projekti järgi ja õnnistati 28. jaanuaril 1901. Kuigi kogudusel oli maad 7 tiinu (1tiin=1,0925 hektarit), ei jätkunud seda siiski kalmistu jaoks ja surnud maeti algul Hageri luteri usu kalmistule, kus õigeusklikele oli eraldatud oma osa. Oma kalmistu saadi alles 1920. aastal ja esimene matusetalitus sinna toimus 13. augustil 1920. Kalmistu asetseb kirikutagusel maa-alal.

Teenekaimaks koguduse hingekarjaseks võib lugeda ülempreester Karp Oberpahl'i, kes juhtis koguduse vaimset elu 40 aastat, kuid oli sunnitud erimeelsuste tõttu mõnede kirikunõukogu liikmetega 1934. aastal ametist lahkuma. Tema hooliv suhtumine rõhututesse ja lai huvidering kajastuvad koguduse kroonikas. 10.veebruaril 1935 pühitseti Angerja koguduse uueks preestriks endine Mõniste-Ristiku koguduse diakon Konon Kolon.

1939. aastal alanud sõda, ränk okupatsiooniaeg ning stalinlikud tagakiusamised, mõjusid kirikuelule laastavalt. 8. detsembril 1940 ütles K.Kolon ametist lahti ning kogudus jäi vaeslapseks. Lühikese aja jooksul vahetusid veel mitmed preestrid ja 1950. aastal esitati palve koguduse likvideerimiseks ning vormistamiseks Tallinna Issandamuutmise abikoguduseks. Angerja kogudus suleti ametlikult 22. novembril 1951. Angerjasse jäi elama preester Konon Kolon, kes pärast koguduse sulgemist andis tuge kohalikele õigeusklikele. (K.Kolon suri 11. juunil 1955, on maetud Angerja-Kohila kalmistule.)

Kogudus taasavati 1993. a. Mõtte algatajaks oli Lelle Püha Kolmainu koguduse preester Wladimir von Berens.
Käesoleval ajal teenib koguduses preester Mattias Palli.

Head suguvõsauurijad!

Sellelt lehelt http://www.genealoogia.ee/esivanemad/angerja/ leiate SAAGA-s olevate Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Angerja Issanda Taevaminemise koguduse sünni-, abielu- ja surmameetrikate registrid, millest vajaliku info leidmist hõlbustab käepärane otsingusüsteem.

Kohila Baptistikogudus

Eesti vabakoguduste lugu algab 19. sajandi lõpust, kui seoses venestamisega algas Lääne- ja Hiiumaal eesti talupoegade vaimulik ärkamine ning tähtsustati pühakirja lugemist ja selle järgi elamist. Kohila baptistikoguduse algus on seotud 1905. aasta ülestõusuga ning kulmineerus registreerimisega 1909. aastal. Praegu tegutseb elujõuline kogudus peaaegu 150 aktiivse liikmega, kelle moto on üheskoos austada Jumalat ja jagada tema armastust.