Kohila valla tänased alad on olnud meie esivanemate elupaigaks juba mitu tuhat aastat. Arheoloogid räägivad, et neoliitikumi lõpu ja pronksiaja (II aastatuhat – I aastatuhat e.m.a) karjakasvatajate jälgi on teada Kohilast ja Hageri kiriku juurest. Valla territooriumil esineb rikkalikult esiajast pärit muistiseid.

Esimene kirjalik märge pärineb 1216. aastast Lohu küla kohta (villa magna Lone) Läti Henriku kroonikast seoses muistse vabadusvõitlusega ristisõdijate vastu Loone linnuse juures. Hilisem ajalugu mäletab meid vägevate võõrastena valitsemas taanlasi, ordumehi, rootslasi, venelasi. Harjulaste kange meele võitluses vihatud võõraste vastu märgib ära juba kroonik Henrik, mis viis talumehed osa võtma ka mõisnike ja mõisate vastu suunatud suurest talurahvamässust 1905. aastal. Tänaseni on säilinud Tohisoo, Kohila, Lohu ja Rabivere mõisakompleksid, aga ka Angerja vasallilinnuse varemed.

Esimene Hageri kirik ehitati 1221. aastal taani misjonäride poolt. Sellesse aega jääb ka kümne küla esmamainimine (lisaks Lohule) 1241.aastal koostatud Taani hindamisraamatus. Praegune kirik õnnistati 1892. aastal. Tänane valla territoorium on olnud pikkade sajandite jooksul vana Hageri kirikukihelkonna tuumikuks. Kihelkonnad lõpetati 1926. aastal.

Esimene teade Hageri koolide kohta pärineb 1696. aastast. Erakordsena tuleb mainida kiriku lähistele kujunenud Hageri alevikku kirikuõpetaja K. Thomsoni eestvedamisel rajatud erakooli avamist 1909. a jaanuaris, mis oli ainus tollasel Harjumaal, kus sai selleaegsetes karmides venestamise tingimustes õppide emakeeles.

Kuni 1950. aastani kuulus valla territoorium Harjumaa koosseisu, sealt Rapla rajooni, 1990. aastast Rapla maakonda.