Looduskaitse
Võõrliigid
Võõrliigid on liigid, mis esinevad väljaspool oma looduslikku levilat. Sinna on nad sattunud inimese tahtliku või tahtmatu tegevuse tulemusel.
Invasiivne võõrliik ohustab teisi liike, muudab elupaiku ja looduslikku tasakaalu. Kiirelt levides põhjustab kahju majandusele ja keskkonnale. Nende liigid on määratud Eesti ja Euroopa Liidu vastavates nimekirjades.
Probleemliik on Eesti looduslik liik, mille arvukuse suurenemine võib sarnaselt võõrliikidega mõjutada teisi looduslikke liike ja seada ohtu inimeste tervise ning vara. Selle põhjusteks võivad olla nii inimtegevus kui ka looduslikud muutused ja liigi arvukuse kõikumised.
Looduskaitseseaduse alusel korraldab loodusesse sattunud võõrliigi isendite arvukuse reguleerimist Keskkonnaamet. Sellest tulenevalt on ametil kohustus teostada kas otseselt arvukuse reguleerimiseks tõrjet või pakkuda sellekohast nõustamist.
Levinumate ja probleemsete võõrliikide kohta, sh sobilike tõrjemeetmete kohta leiab infot Keskkonnaameti veebilehelt.
Väärtuslikud elupaigad (vääriselupaigad - VEP)
Vääriselupaiga kaitset reguleerib metsaseadus. Kaardistatud vääriselupaiku näeb Metsaportaalist.
Vääriselupaik on ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.
Vääriselupaiga iseloomulikud tunnused on:
alal kasvab põline või haruldane metsakooslus (väike inimmõju, looduslikult arenenud mets jm);
leidub erilistele elutingimustele viitavaid bioloogilisi (häilud, erinevas vanuses puud, rohke lamapuit, vanad või õõnsustega puud jms) ja maastikulisi näitajaid (erinevad veest mõjutatud alad, järsakud, põlendikud jms);
esineb erilistele elutingimustele viitavaid tunnusliike (liigid, mis vajavad erilisi tingimusi kasvamiseks, mida sageli majandatavates metsades ei ole).
Vääriselupaikade kaitse on kohustuslik avalik-õigusliku juriidilise isiku metsamaal ning vabatahtlik eramaal. Vääriselupaiga kaitseks võib sõlmida eraomandis kinnisasja omanikuga notariaalse lepingu, mille alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks Keskkonnaministeeriumi kaudu tähtajaga 20 aastat. Lepingut saab sõlmida väljaspool kaitstavat loodusobjekti asuva keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaiga kaitseks. Lepinguid sõlmib SA Erametsakeskus.
11.08.2021