Maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks. Maa maksustamishind leitakse maa korralisel hindamisel, mis toimuvad perioodiliselt Vabariigi Valitsuse poolt määratud hindamisaastal. Maade korralisi hindamisi on Eestis läbi viidud neljal korral - aastatel 1993, 1996, 2001 ja 2022. Hetkel kehtivad 2022.a maa korralise hindamise tulemused.

Maamaksu määra kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu vahemikus 0,1 kuni 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Maksumäära saab volikogu muuta maksustamisaasta 31. jaanuarini. 

Alates 1. jaanuarist 2024.a kehtivad uued maksumäärad:

1.1 elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 0,5% maa maksustamishinnast;
1.2 punktis 1.1 nimetamata maatulundusmaale 0,5% maa maksustamishinnast;
1.3 punktides 1.1 ja 1. 2 nimetamata sihtotstarbega maale 1% maa maksustamishinnast.

Maamaksu määra kehtestamise määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas.

Maatüki maksustamishinna arvutamiseks leitakse hinnatsoonide kaardilt hinnatsoon, kuhu maatükk kuulub ning maa väärtuste loetelust hinnatsoonile vastavate ja maatükil esinevate maakasutuse sihtotstarbe liikide väärtused, arvestades maatüki suurusest tulenevaid erisusi. Maatüki maksustamishind leitakse maatükile vastava hinnatsooni väärtuse ja maatüki pindala korrutamise teel. Maa maksustamishind väljendatakse 10 euro täpsusega, kusjuures summa alates 5 eurost ümardatakse järgmise kümneni.

Maamaksu tasumine. Kuni 64-eurone maamaks tasutakse Maksu- ja Tolliameti poolt saadetud maksuteate alusel 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.

Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro. Maksumaksja, kes ei ole maksustamisaasta maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, on kohustatud sellest 30 päeva jooksul teavitama maa asukohajärgset Maksu- ja Tolliameti piirkondlikku struktuuriüksust.

Maamaksu küsimustes pöörduda vanemraamatupidaja Anne Laasi poole telefonil 5375 9295