Rabivere raba
Koos väikeste eraldi piiritletavate Lohu ja Krimmi rabaga moodustab pika ja kitsa loode-kagusuunalise Hagudi soo liitmassiivi (2460 ha) loodepoolseima tuumiku, olles selle suurim ja ilmselt ka vanim osa. Valla suurima Rabivere raba põhjaosa kutsutakse Suurrabaks, sellest kagusse jäävat osa Kõrgerabaks. Looduslikult on viimase pind Suurrabast 1-2 m kõrgemal ja väga laukaline.
Soo paikneb nõos, mida piiravad lubjakiviplatood. Turbalasundite paksus on üldiselt 5-8 m, kogu pinnakatte paksus aga 10-15 m. Rabapind tõuseb kagu suunas. Kogu massiivi iseloomustab Lääne-Eestile tüüpiline tasane platoo ja järsk rabarinnak.
Turvast on rabast lõigatud juba ammustel aegadel. Enamus Suurrabast on freesturbaväljade all. Kohati on turbakiht juba maha töödeldud ja tekkinud jääksoo.
936. a leiti rabast 17. sajandi lõpust pärit mumifitseerunud naiselaip, kelle juurest leitud silmkoeesemed on seniteadaolevalt Eesti vanimad. Rahvasuust on seoses eeltooduga üles kirjutatud legend vaeslapsest Trutast ja tema kurvast saatusest.
Rabamaastiku kaitsmiseks võeti 1981. aastal osa rabast - Rabivere sookaitseala pindalaga 1726 ha - kaitse alla.
Sutlema asub umbes 2 km kaugusel Hagerist Kiisa suunas.