4. detsembril asus Kohila vallavanema ametisse Margus Miller, kes kandideeris kohalike omavalitsuste valimistel Minu Kohila valmisliidu nimekirjas ja kogus 176 häält. Margus on põline Kohila inimene, kelle hariduslik ja tööalane taust ning selge väärtusraamistik annavad talle tugeva vundamendi kohaliku omavalitsuse juhtimiseks.
Miller on sündinud, kasvanud ja põhikooli lõpetanud Kohilas, jätkanud õpinguid Tallinna 32. keskkoolis, omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal. Tööalaselt on ta tegutsenud ettevõtjana pikemat aega nii õigusteenuse pakkujana kui kaugemas minevikus ka ehitussektoris. Ta on töötanud muuhulgas Harju maakohtus, olnud erinevates rollides Tervise Arengu Instituudis, sealhulgas õigusala juhi ning juhtkonna liikmena. Lisaks on Margusel pikaajaline kogemus tegutsemisel nii lepitajana kui ka riikliku perelepitajana.
Pärast õpinguid ja mõningast tööperioodi pealinnas soovis Miller teadlikult naasta kodupaika. Sobiva elukoha leidmisel olid talle määravad kaks tingimust: kodu pidi asuma Keila jõe vahetus läheduses ning rongipeatus olema jalutuskäigu kaugusel. Neid põhimõtteid järgides leidis ta oma perele kodu Mäliveres. Milleri sõnul oli valik lihtne: „Arvasin, ja arvan siiani, et Kohila on kõige parem koht, kus lapsed võiksid kasvada.“
Kohila kohaliku elu ja poliitikaga on Miller kokku puutunud varemgi – olles nii volikogu esimees (aastatel 2009–2013) kui volikogu liige (aastatel 2013–2017). Aastad opositsioonis andsid talle teise vaatenurga, mille najal ta mõistab, kui oluline on hoida poliitiline kultuur tasakaalus. Otsused on sisukamad ja läbipaistvamad, kui kaasata sõltumata sellest, kummal pool volikogu lauda istutakse.
Selge juhtimisfilosoofia: vallavalitsus on elanikele partner
Intervjuus rõhutas Miller korduvalt, et tema eesmärk ei ole üksnes struktuuride korrastamine, vaid juhtimiskultuuri muutmine. Tema kindel soov on tuua Kohila valla juhtimisse rohkem selgust, süsteemsemat infovahendust ning tugevdada vastastikust austust elanike, kogukondade ja valla töötajate vahel. Tema sõnul peab vallavalitsus toimima partnerina, kust kodanik saab tuge, selgeid juhiseid ja kvaliteetset teenust. Milleri hinnangul on kommunikatsioon üks kesksemaid juhtimistööriistu – lahutamatu osa sisulisest juhtimisest ja otsustusprotsessidest. Tema sõnul on oluline, et vallavalitsus julgeks ja tahaks rääkida elanikega ka keerulistest teemadest, mitte ainult positiivsetest õnnestumistest. Vastasel juhul tekib ebarealistlik kuvand ja kasvab usalduskriis.
Miller tõi intervjuus ühe kõnekama näitena välja Keila jõe paisude teema, kus oluline info ei jõudnud õigel ajal ei volikogu ega kohalike elanike ette. Tema sõnul oli olukord, kus protsessi arutati ministeeriumiga aastaid, kuid volikogu liikmetel puudus sellest ülevaade, märgiline. „Volikogu liikmed ei teadnud sellest praktiliselt midagi,“ nentis Miller. Tema hinnangul näitab see, kui oluline on keerukate teemade puhul varajane ja süsteemne selgitustöö. Paisude kaasus tõi esile vajaduse korraldada keskkonna- ja planeerimisküsimuste kommunikatsioon nii, et elanikel oleks selge arusaam otsustusprotsessist ning volikogu saaks täita oma rolli täit infot omades ja pädevalt. Tema sõnum on selge: inimesed ei ole rumalad ja väärivad ausat informatsiooni.
Miller rõhutab, et tuleva nelja aasta suur eesmärk on viia Kohila vald tasemele, kus omavalitsus saab olla uhke oma teenuste kvaliteedi üle. Tema sõnul tuleb mõista, et kvaliteetset teenust pakuvad inimesed ning kvaliteetset tööd ei ole võimalik oodata, kui töökeskkond ja tasustamine sellele kaasa ei aita. „Me ei saa eeldada kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu väga madala tasu eest. Kohila ei peaks olema kasvulava, kust inimesed edasi lähevad – Kohila peaks olema koht, kuhu tulevad oma ala tipp-spetsialistid,“ lisab Miller.
Kogukondade lõimimine ja ühtse valla tunnetus
Miller ei varja, et valla erinevate piirkondade sidusus on nõrgenenud. Mõned kogukonnad ei tunne end enam valla loomuliku osana. See trend tuleb peatada. Eesmärk ei ole pelgalt suurema sündmuste arvu saavutamine, vaid sisuline kogukondade kaasamine: kontaktisikute süsteemi tugevdamine, päriselt toimiv tagasisidekanal ning arusaam, et igas külas elav inimene on sama oluline kui valla keskuses elav inimene. “Nelja aastaga ei muuda kõike täielikult, kuid suuna saab paika,” rõhutab Miller.
Realistlik pilk võimalustele ja rahandusele
Uus vallavanem tunnistab ausalt, et enne suurte lubaduste andmist peab selguma valla tegelik rahaline seis. Üks esimesi töid on valla finantsvõimekuse täpne kaardistamine.
Samuti leiab ta, et iga areng ei eelda “rohkem betooni” – sageli saab lahendused leida targema teenusdisaini, mitte uute hoonete rajamise kaudu. „Ma ei ole liiga palju betooni usku. Iga teenuse laiendamiseks või parendamiseks ei ole vaja alati tingimata midagi uut ehitada,“ lisab Miller. Tema sõnul ei ole küsimus selles, et infrastruktuuri ei tohiks rajada — küsimus on eesmärgi täpsuses. Kõigepealt tuleb mõtestada, mis on lõppkasutaja vajadus, ja alles seejärel saab otsustada, milline lahendus seda toetab.
Kohila kui toimiv, väärikas ja nähtav vald
Miller näeb tuleviku Kohilat kohana, mille identiteet on tugev, vallaosad sidusad ja elanikele osutatavad teenused kõrge kvaliteediga. Olgu selle identiteedi aluseks paberivabriku pärand, kohalik kultuurikogukond või uued algatused – oluline on, et vallal oleks lugu mida rääkida ning nägu mida tuntakse ja väärtustatakse ka väljaspool koduvalla piire.
Merle Beljäev
Foto: Karl-Kristjan Nigesen