Kohila vallavalitsus andis aprilli lõpus välja korralduse ja saatis Kliimaministeeriumile kirja, milles sõnastatakse valla seisukohad ja tingimused Pihali lubjakivikarjääri kaevandamisloa menetluses. Tegemist on kogukonda otseselt puudutava teemaga, mis on pälvinud kohalike elanike suurt tähelepanu ja muret.
Kuigi riik kaalub kaevandamise lubamist olulise riigi huvi alusel, rõhutab Kohila vald, et ükski otsus ei tohi sündida kohalike inimeste elukeskkonna ja turvalisuse arvelt. Vallavalitsuse hinnangul peavad enne mistahes loa andmist olema põhjalikult ja sõltumatult hinnatud kõik võimalikud mõjud.
Abivallavanem Rando Lai rõhutab, et vald ei ole selles protsessis passiivne pealtvaataja. „Meie roll on seista kogukonna eest. Olukorras, kus riik soovib suuremahulist kaevandamistegevust alustada, on valla kohustus teha kõik endast olenev, et inimeste heaolu, looduskeskkond ja turvalisus oleksid kaitstud,“ sõnas Lai.
Vald ei ole kaevandamisele põhimõtteliselt vastu
Kohila vald mõistab riigi vajadust tagada ehitusmaavarade varustuskindlus ning ei eita ehituslubjakivi olulisust taristuprojektide jaoks. Samas on vald korduvalt selgelt väljendanud, et senisel kujul esitatud plaanid ei anna kindlust, et Pihali piirkonna elukeskkond jääb kahjustamata.
Volikogu on juba varem seisukoha võtnud, et kaevandamisloaga ei saa nõustuda enne, kui on vastatud elanike poolt tõstatatud murekohtadele. Kohalike jaoks ei ole küsimus ainult kaevandamises endas, vaid selles, kuidas see mõjutab igapäevast elu: teid, vaikust, joogivett, loodust ja turvalisust.
„Me ei räägi üksnes teoreetilistest normidest paberil. Räägime päris inimestest, päris kodudest ja reaalsest keskkonnast, kus elatakse,“ selgitas Rando Lai.
Põhjalik keskkonnamõjude hindamine on vältimatu
Valla poolt Kliimaministeeriumile esitatud keskne sõnum on selge: enne edasiste otsuste tegemist tuleb läbi viia täiemahuline ja sõltumatu keskkonnamõjude hindamine (KMH). Praegused eelhinnangud ei ole Kohila valla hinnangul piisavad, et välistada olulised negatiivsed mõjud.
Eriti oluline on hinnata mõju põhjaveele. Pihali piirkond asub kaitsmata põhjaveega alal ning kaevandustegevus võib mõjutada nii joogivee kvaliteeti kui ka ümbruskonna kaeve. Vallavalitsus leiab, et vajalikud on põhjalikud hüdrogeoloogilised uuringud ning alles seejärel saab teha järeldusi kaevandamise ohutuse kohta.
Lisaks peab KMH käsitlema lõhketöödest tulenevat vibratsiooni ning selle võimalikku mõju hoonetele ja looduskeskkonnale. Samuti ei tohi kõrvale jätta müra ja tolmu mõju – hinnata tuleb kõiki tegelikke müraallikaid ning vajaduse korral kehtestada ranged tööaegade ja tegevuste piirangud.
Koosmõjud ja liiklusohutus
Kohila vald rõhutab, et Pihali karjääri ei saa vaadata eraldiseisvana. Piirkonnas tegutseb juba teisigi kaevandusi ning just koosmõju võib avaldada elanikele kõige suuremat survet. Müra, tolm ja liikluskoormus ei liitu paberil, vaid päriselus.
Erilist tähelepanu pöörab vald liiklusohutusele. Märgatavamahuline raskeveokite liikumine Kernu–Kohila maanteel suurendab riske jalakäijatele ja eriti lastele, kes liiguvad piirkonnas igapäevaselt. Seetõttu peab vald oluliseks, et enne kaevandamise lubamist rajatakse kergliiklustee, mis tagab inimeste ohutuse.
Kohila vallavalitsus jääb oma korralduses kindlale seisukohale: ilma põhjaliku keskkonnamõjude hindamiseta ei ole võimalik kaevandustegevust kooskõlastada. Lisaks keskkonnaküsimustele peab vald oluliseks arutada ka talumistasu küsimust, et kompenseerida kohalikele elanikele kaevandamisega kaasnevat häiringut.
Rando Lai sõnul on oluline, et riiklikud huvid ei kaaluks automaatselt üles kohaliku kogukonna heaolu. „Kui riik peab kaevandamist vajalikuks, siis peab see toimuma vastutustundlikult, läbipaistvalt ja inimeste jaoks õiglaselt. Kohila vald seisab selle eest, et kogukonna hääl oleks kuulda,“ ütles ta.
Kaardil märgitud punases sõõris on kavandatav maardlaala:
Merle Beljäev