Ootame teid, 23. veebruari õhtul Kohila Gümnaasiumi saali, et rõõmustada koos oma kogukonna säravate liikmetega
Vabariigi aastapäeva eelõhtul koguneme, et tähistada oma koduvallas meie armsa kodumaa sünnipäeva. Meie moodi.
Kontsert – aktus “Ei ole üksi ükski maa” aitab meid eelhäälestada tänulikkusele. Me elame vabal maal, omame vabadust teha valikuid, meil on võimalus otsustada ja teha midagi, mis muudab meie siinset elu paremaks, elukeskkonda kenamaks ja kultuurielu kirevamaks. Meil on võimalus anda.
See on õhtu, mil kohtume oma üleaedsete, tuttavate ja sõpradega. Õhtu, mil võtame aega ja peatume hetkeks, et tõsta esile tegusaid inimesi meie endi seast. Inimesi, kelle aastatepikkune pühendumus, ettevõtlikkus, hoolivus või loovus on muutnud siinset elu paremaks, põnevamaks, kestlikumaks. Inimesi, kelle tegutsemine on loonud võimalusi suurepäraste teenuste saamiseks, koos tegutsemiseks ja kogukonna elus osalemiseks.
Need toredad inimesed on kinkinud oma aega, oskusi ja andeid. Nad kannavad endas hoiakuid, et koos millegi loomine, pühendunud tegutsemine ja andmise tahe on loomulik elu osa. Ja meie oleme neile selle eest tänulikud.
Sel aastal esitati väärikaid kandidaate väga palju ning valiku tegemine ei olnud lihtne ülesanne. Otsustasime tõsta esile erinevate valdkondade väärikaid esindajaid. Lisaks üksikiskute tunnustamisele ja parima ühenduse leidmisele, oli meil põhjust vaadata tagasi ka paljudele olulistele verstapostidele. Mitmed traditsioonilised ettevõtmised – rahvusvaheline Keraamikasümpoosion, lasteprojekt Mäng on väikese inimese töö ja Kapa Rock – ületasid eelmisel aastal veerandsaja tegutsemisaasta piiri. Mitmed kollektiivid ja asutused tähistasid väärikaid juubeleid: Kohila Segarahvatantsurühm pidas oma 45. sünnipäevakontserti, Kohila Raamatukogu sai 100-aastaseks ja Kohila Veski tähistas 150. aastapäeva. Seda loetelu võiks jätkata veelgi. Oma tänulikkuse märgiks istutame juba sel kevadel kõigi eelmisel aastal olulist tähist tähistanud kollektiivide, sündmuste ja asutuste auks ühe puu – märgi kasvamisest, kestmisest ja hoolimisest. Seejärel kohtume tänukohvil meie uues Kogukonnakeskuses.
Anneliis Kõiv
tunnustamiskomisjoni
ELUTÖÖPREEMIA
Marju Lond
Marju on sündinud ja kasvanud Kohilas – paigas, mis on olnud alati rohkem kui elukoht. See on olnud kodu. Tema juured ulatuvad siinsesse mulda juba mitu põlve. Marju lapsed on rajanud kodud Kohilasse ja siin on üles kasvanud ka tema lapselapsed.
1972. aasta augustis naasis Marju noore naisena tehnikumiõpingutelt tagasi kodupaika Kohilasse ja alustas 15. augustil tööd Kohila postkontoris. Veidi enam kui pool sajandit väldanud tööaastad hõlmasid mitut ajastut, mil postkontor oli kogukonna loomulik kohtumispaik ja postiteenus osa igapäevasest elurütmist. Marju on tuntud oma erakordselt hea numbrimälu poolest, kuid veel enam jääb inimestele meelde tema lahkus, rahulik kohalolu ja siiras hoolivus iga kliendi suhtes. Ka füüsiliselt rasketel Kodu-Anttilast alguse saanud pakkide tellimise aegadel, mil tuli kanda nii kodumasinaid kui mööblit, hoidis Marju meeskonda ning süstis kolleegidesse usku, et koos saame alati hakkama.
Lisaks igapäevatööle panustas Marju Kohila kogukonda sotsiaalkomisjoni liikmena ning laulis aastakümneid segakooris Loonela. Tema elutöö on ehe näide pühendumusest, järjepidevusest ja inimlikkusest – väärtustest, mis hoiavad kogukonda koos.
Sügava sümbolina jäi Kohila postkontori sulgemisel paljudele mällu just see hetk, kui Marju pärast 52 aastat kogukonna teenimist viimast korda ukse sulges, võttes endaga kaasa terve ajastu mälestused ja inimeste tänu.
TEENETEMÄRK – KOGUKONNA TEENIMISE EEST
Kärdi Kalda ja Ülle Stern
Perearstid Kärdi Kalda ja Ülle Stern. Kaks tarka, tugevat ja hoolivat naiste pidasid lõppenud aasta viimasel päeval oma viimase tööpäeva perearstidena Kohilas, pannes sellega punkti pea neli aastakümmet kestnud pühendunud kohaliku kogukonna teenimisele.
Perearstitöö kogukonnas tähendab pidevat kohalolu ja oskust näha tervisemure taga inimest ennast, tema perekonda ja elukeskkonda. Kärdi Kalda ja Ülle Stern tundsid oma patsiente nimepidi, mäletasid lugusid, varasemaid haigusi ja elusündmusi ning oskasid seetõttu pakkuda abi, mis ei piirdunud vaid diagnoosi või retseptiga. Nende töö põhines usaldusel, järjepidevusel ja veendumusel, et ühtegi muret ei tohi naeruvääristada.
Nende panus Kohila esmatasandi arstiabi kujunemisesse ja püsimisse on olnud märgiline. Nad alustasid töötamist ajal, mil perearsti-süsteem oli alles kujunemisjärgus, ning kandsid vastutust ka siis, kui ressursse nappis ja töökoormus kasvas. Oluline ei olnud mitte isiklik mugavus, vaid see, et kogukonna inimesed ei jääks abita. Tuhanded patsiendid, kelle eest hoolitsemine, kelle märkamine ja toetamine, oli nende igapäevane töö, annavad sellele teenimisele tõelise ja ehk ka hoomamatult suure mõõtme.
Kohila kogukond avaldab Kärdi Kaldale ja Ülle Sternile sügavat tänu aastakümnete pikkuse professionaalse, hooliva ja inimliku töö eest. Nende elutöö on loonud turvatunnet, hoidnud inimesi ja kujundanud kogukonda viisil, mille mõju kestab edasi ka nüüd, kui vastuvõturuumi ukse avanedes jätkavad nende tööd uued arstid.
PARIM ÜHENDUS JA SPORTLASED
Kohila spordiklubi
Kohila Spordiklubi on kogukonda ühendav ja liikumisrõõmu loov organisatsioon, mille tegevus ulatub üle valla piiride ning haarab kaasa sadu inimesi. Klubi loob võimalusi sportimiseks igas eas ja erineval tasemel inimestele, olles paljude jaoks esimene samm liikumisharrastuse ja aktiivse eluviisi poole.
Kohila Spordiklubi väärtus seisneb eelkõige treenerite ja eestvedajate pühendunud töös ning järjepidevas võimaluste loomises – teekonnas, kus harrastajast võib toetava keskkonna abil kasvada ka tippsportlane. Klubi tegevus hõlmab mitmeid spordialasid – lipulaevaks kujunenud korvpallist kuni mõtteteravust eeldava maleni välja.
Lisaks treeningutele pakub Kohila Spordiklubi rohkelt eriilmelisi sündmusi, mis toovad inimesed kokku nii osalema kui ka kaasa elama. Turniirid, võistlused ja ühised spordipäevad loovad kogukonnale võimaluse kohtumiseks, üksteise toetamiseks ja ühiseks rõõmuks – olgu selleks Kohila mitmevõistlus, erinevates liigades peetavad korvpallilahingud või paljud teised sündmused, mis on aastate jooksul kogukonda rõõmustanud.
Kohila Spordiklubi panus ulatub kaugemale spordiväljakutest – sport on kogukonna liitja.
Aasta meessportlane
Valter Tamberg
Valter on harukordselt pühendunud käesurumissportlane, kes on saavutanud kõrgeid kohti Eesti meistrivõistlustel ning esindanud Eestit ka rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Tema eeskuju ja tugi on hindamatu väärtusega klubi teistele liikmetele.
Aasta naissportlane
Kertu Laak
Kertu kuulub Eesti võrkpalli absoluutsesse tippu, olles kahel viimasel aastal Eesti aasta naisvõrkpalluriks valitud mängija. Kertu Laak on üks resultatiivsemaid mängijaid nii Euroopa meistrivõistluste valikmängudes kui ka rahvusvahelistes kontrollkohtumistes. Tänaselgi päeval on ta nii oma klubi kui ka Eesti koondise võtmemängija, kelle professionaalsus ja inimlikkus teevad temast eeskuju väljakul ja selle kõrval.
Parim veteransportlane
Pirje Tamberg
Pirje on kartmatu ja positiivse hoiakuga sportlane, kes on saavutanud käesurumises poodiumikohti Eesti-sisestel võistlustel ning esindanud Eestit edukalt ka Euroopa tiitlivõistlustel. Ta näitab, et pühendumus ja sportlik kirg ei küsi vanust.
Parim võistkond
Kohila Püsivus saalijalgpalli naiskond
Võistkond on jõudnud Eesti naiste saalijalgpalli meistriliiga tippu, paistes silma ühtehoidmise ja võitlusvaimuga. Nende ühine tegutsemine ja kirglik mäng on toonud neile edu ja seeläbi pakkunud rõõmu nii platsil olijatele kui ka kaasaelajatele tribüünidel.
Parim treener
Kaido Mägi – jalgpallitreener
Kaido on pühendunud treener ja eestvedaja, kelle juhendamisel on sportlased jõudnud Eesti meistriliigade poodiumitele ning noortekoondistesse. Ta loob sportlaste arengut toetava, järjepideva ja teadliku juhendamise kaudu suurepärase kasvukeskkonna.
VAPIMÄRK – KOGUKONNA HEAKS TEHTUD TÖÖ EEST
Tiit Timmermann
Vapimärk omistatakse inimesele, kes ei ela igapäevaselt Kohila vallas, kuid kelle töö on olnud märgilise tähendusega Kohila kogukonna jaoks. Selliseks inimeseks on Tiit Timmermann, kelle pühendumus Pahkla Camphilli Küla arengule ja kestmisele on olnud hindamatu.
Pahkla Camphilli Küla on alates 1992. aastast olnud turvaline ja hooliv elukeskkond intellektipuudega täiskasvanutele – kogukond, kus igapäevaelu ja tähenduslikud tegevused toetavad inimeste oskuste säilimist, arengut ja väärikust. Tiit Timmermann on olnud selle kogukonna juures algusaegadest peale, panustades järjepidevalt nii küla toimimisse kui ka elanike kaasamisse. Ta on olnud nii eestvedaja, innustaja kui toetaja. Tema tööd hindavad ja väärtustavad külaelanikud, töötajad ja vabatahtlikud, sest just tänu sellisele pühendunud kohalolule saavad ühiskonna nõrgemad liikmed tunda end vajaliku ja hinnatud osana kogukonnast.
Pahkla Camphilli Küla on toonud Kohila kogukonnale rahvusvahelise mõõtme ning teinud valla vaimselt palju suuremaks kui selle piirid. Kohila vald avaldab Tiit Timmermannile sügavat tänu pikaaegse, hooliva ja kogukonda rikastava töö eest.
KULDAVÄÄRT KOOLMEISTER
Õpetaja Lea Edminster
Õpetaja Lea Edminster on Kohila Mõisakoolis töötanud tosinajagu aastaid. Tema fookus ei ole kunagi olnud õpetamisel pelgalt kitsas tähenduses, vaid kasvukeskkondade loomisel ja hoidmisel – sellistel, mis on turvalised, inspireerivad ja kutsuvad mõtlema. Lisaks õpetajatööle täidab ta õppejuhi rolli, hoides silme ees õpetamise mõtestatust ja järjepidevust ning kooli kui terviku arengut.
Lea on kujundanud ja ellu viinud inglise keele õpetamise programme ning olnud mentoriks kolleegidele. Tema metoodiline juhendamine ei seisne valmis vastuste andmises, vaid küsimuste esitamises: miks me midagi teeme, kuidas see toetab õppijat ja milliseid seoseid õpilane õppimise kaudu loob. Ta suunab õpetajaid ja õpilasi nägema õppimist protsessina, mis eeldab teadlikkust, enesejuhtimist ja sisemist motivatsiooni.
Õpetaja Lea Edminster ei kasvata inimesi nagu potililli, vaid loob tingimused, kus kasvamine on võimalik, tehes seda rõõmsameelselt ja sisemise kirega. Ta toetab õpilasi, aidates neil õppida vastutust võtma, mõtestama oma valikuid ja kujundama suhet õppimisega. Lea töö ei lähtu soovist noortele hoiakuid anda, vaid arusaamast, et noor kasvab hoolivaks, toimetulevaks ja teadmishimuliseks siis, kui ta on oma kujunemisprotsessides nähtud, kuulatud ja järjepidevalt toetatud.
ELU EDENDAJA PREEMIA
Lumi Kristin Vihterpal ja Jekaterina Kaplan
Elu edendaja preemia omistatakse kahele andekale ja silmapaistvale kunstnikule – Lumi Kristin Vihterpalile ja Jekaterina Kaplanile. Naiste pühendunud töö on andnud Kohilale ja Eesti kunstielule rahvusvahelise kõlapinna ning rikastanud siinse kogukonna kultuuriruumi.
Kohila keraamikasümpoosioni lugu algas 2001. aastal pärast esimese anagama-tüüpi ahju rajamist Tohisoo mõisaparki. Sümpoosion sündis Andres Alliku initsiatiivil ning on viimase 25 aasta jooksul kujunenud rahvusvaheliselt tunnustatud kohtumispaigaks, kus on osalenud üle 200 kunstniku rohkem kui 40 riigist. Aastate jooksul on sümpoosioni eestvedamine vahetunud, kuid loodud vundament on kandnud ja võimaldanud sümpoosionil pidevalt uueneda.
Viimased viis aastat juhivad sümpoosioni Lumi Kristin Vihterpal ja Jekaterina Kaplan – Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri eriala vilistlased ja aktiivsed kaasaegse kunsti loojad. Nende kõige olulisem panus on sümpoosioni teadlik avamine interdistsiplinaarseks loomekeskkonnaks, kus keraamika astub dialoogi visuaal- ja tegevuskunsti, ruumilise mõtlemise, protsessi ja kogukondliku kogemusega.
Olgu et tänaseks meile nii oodatud tuleskulptuuride idee sündis varasemal perioodil, on just Lumi ja Jekaterina need, kes on selle ellu viinud, andes skulptuuridele nähtava, kogukonda kaasava ja sümpoosioni identiteeti avardava vormi. Samuti on nad järjepidevalt koondanud enda ümber eri valdkondade kunstnikke ja kuraatoreid ning avanud sümpoosioni laiemale publikule.
Nende töö on teinud Kohila vaimselt suuremaks kui selle geograafilised piirid – paigaks, kus kohtuvad eri kunstiväljad, inimesed ja mõtteviisid. Tänaseks teatakse vähemalt 40 riigis Eesti väikest kohta nimega Kohila. Just see elav, avatud ja seoseid loov kultuuriruum on põhjus, miks meil on kogukonnana oluline neid tänutundega pjedestaalile tõsta.
AUKIRJAD – KOGUKONNA PANUSE EEST
Helmi Roost
Kohila valla metsavendluse ajaloo vahendaja, kelle isiklikud mälestused ja pühendumus on aidanud talletada ja mõtestada Hageri kandi metsavendluse lugu ning hoida elus ajaloolist mälu järgnevate põlvkondade jaoks. (Helmile on omistatud selle tegevuse eest ka Endiste Metsavendade Liidu (EEML) teeneteristi teise klassi orden.
Urve Hinn
Kohila Gümnaasiumi õpetaja ja mentor, kelle avatud hoiak, suur kogemustepagas ning metoodiline mõtlemine on kujundanud ettevõtlikku ja elulist õppimist.Ta toetab nii õpilaste kui ka kolleegide õpiteed.
Riina Annilo
kogukonna kultuuripärl, eestvedaja ning Hageri kihelkonna pärimuse kandja, hoidja ja edasiandja, kelle käsitöö- ja pillimeistri oskused, muusikaline andekus ning sügav folklooritundmine põimuvad õpetajaametis ja kogukonnale suunatud töös imeliseks tervikuks.
Siim Boom
kogukonna eestvedaja ja sündmuste korraldaja, kelle algatusel toimuvad jaanipeod on toonud kokku eri põlvkondade ja piirkondade esindajad. Siimu tegevus on tugevdanud ja väärindanud kohalikke traditsioone.
Kaire Pari
Sutlema-Aespa lasteaia juht ja eestvedaja, kelle järjepideva ja pühendunud töö tulemusel on kujunenud hooliv, lapse arengut toetav ja turvaline kasvukeskkond, kus väärtustatakse iga lapse individuaalsust, koostööd peredega ning rahulikku igapäevast rütmi.
Krista Leokin
aastakümnete pikkune pühendunud ja suure südamega tehtud töö Männi lasteaias on mõjutanud mitmete põlvkondade vältel laste kujunemisteed.
Kadri Rütmann
Hageri kihelkonna aabitsa väljaandmise eestvedaja, kes talletab ja vahendab kohalikku kultuurilugu. Aabitsa väljaandmine on tulevikku vaatav tegu, mis aitab tekitada huvi kohaliku kultuuri vastu ning toetab uute põlvkondade sidet oma kodupaigaga.
Eva Lillemaa
pühendunud ja suure südamega vabatahtlik, kes on andnud märkimisväärse panuse meie kogukonna hoolivamaks, tugevamaks ja ühtehoidvamaks kujunemisesse. Kohila hoovide päev, Avatud südamega, Omadega rappa ning erinevad Aespa elukeskkonda parendavad projektid on vaid mõned näited tema tegutsemisraadiusest.
Andres Piirsalu
enam kui veerandsada aastat kogukonda teeninud purgimisteenuse osutaja, kes on aidanud ka seal, kuhu suure teenusauto ligi ei pääse ning kelle usaldusväärne kohalolu on olnud paljudele majapidamistele hindamatu abi.
Aidi Sepp
pea kolmkümmend viis aastat kogukonda teeninud juuksur, kelle professionaalne ja pühendunud töö on pakkunud kvaliteetset teenust sadadele rahulolevatele klientidele.
Mati Kinkar
Kohila valla siseliini bussijuht, kes on aastakümneid taganud õpilaste ja teiste kogukonna liikmete turvalise jõudmise kooli, tööle ja koju. Mati on olnud oma vaikse, sõbraliku ja pühendunud tööga oluline tugi haridus- ja igapäevaelu toimimisele.
Cristopher Siniväli
rahvusvahelise Kohila keraamikasümpoosioni 25. juubelinäituse „Järelelu tule järel“ kuraator, kes tõi ühte ruumi viimase veerandsajandi sümpoosionil loodud teosed ning avas Kohila kunstipärandi laiale publikule nii Eestis kui rahvusvahelises kontekstis.
Külvi Kurg
soe, rahulik ja innustav Kohila Kunstide Kooli viiuliõpetaja, kelle juhendamisel on õpilased osalenud edukalt nii maakondlikel kui üleriigilistel konkurssidel ning jõudnud esinema ka rahvusvahelistele lavadele. Külvi suunab õpilasi avastama muusikat kui sügavat ja maailma avardavat teekonda.
Mariann Saar
südamlik ja toetav sotsiaal- ja hooldustöö juht Hageri hooldekodus, kelle eestvedamisel on hooldekodust kujunenud inimeste kodu, kus igapäevast elu kandvateks väärtusteks on väärikus, rahu ja hooliv suhtumine nii elanike kui ka lähedaste suhtes.
Saima Murumaa
pikaajaline teenindustöötaja, kelle lahke ja tähelepanelik suhtlemine jätab ostlejate igapäevaellu sooja kogemuse.