16. aprillil toimus järjekordne Kohila ettevõtjate ümarlaud, mille eesmärk on arutada nii Kohila ettevõtlusala kui ka kogu piirkonna tulevikku ning innustada ettevõtjaid koostööle ühiste eesmärkide nimel. Selle taustal on paslik tuua esile kahe Kohila vallas tegutseva eriilmelise ettevõtte – AS Salutaguse Pärmitehase ja vee-ettevõtte OÜ Kohila Maja – pikaajaline ja tulemuslik koostöö.
Kuigi esmapilgul tegutsevad ettevõtted täiesti erinevates valdkondades, ühendab neid oluline ja sageli märkamatuks jääv tegevusvaldkond – reovee ja reoveesette käitlus. OÜ Kohila Maja igapäevatöö keskendub veevarustusele ja reoveepuhastusele, AS Salutaguse Pärmitehas aga kõrgtehnoloogiliste pärmikultuuride arendamisele ja tootmisele. Nende tegevused ristuvad seal, kus tootmisprotsesside kõrvalproduktid kohtuvad keskkonnahoiu nõuetega.
Aastate jooksul on ettevõtete vahel kujunenud tihe koostöö, mille keskmes on tõhus ja jätkusuutlik reoveekäitlus. Reoveepuhasti ei ole lihtne ja stabiilne „tootmisliin“, vaid pigem elusorganism, mille toimimine sõltub nii reovee koostisest kui ka ilmastikutingimustest. Seetõttu on protsessi tõhusaks juhtimiseks oluline pidev ülevaade reo- ja heitvee kvaliteedist.
Kuigi OÜ Kohila Maja suurimas reoveepuhastis oli olemas laboriseadmete põhikomplekt, kasutati seda varasemalt üsna piiratud ulatuses. Muutuse tõi AS Salutaguse Pärmitehase keskkonnalahenduste inseneri Sergei Zubi toetus ja innustus. Tema eestvedamisel hakati määrama lisaks fosforile ka teisi olulisi näitajaid, nagu lämmastik ja keemiline hapnikutarve. Samuti täienes labor mikroskoobiga, mis võimaldab hinnata puhastusprotsessis osalevate mikroorganismide kooslust.
Praeguseks kasutab OÜ Kohila Maja pärmitehasega sama marki laboriseadmeid, mis võimaldab ettevõtetel vajadusel teineteist analüüside tegemisel toetada. Lisaks on Sergei Zub projekteerinud ka Hageri ja Sutlema väikereoveepuhastid, mistõttu on vee-ettevõttel võimalik keerulisemate küsimuste korral pöörduda valdkonna tippspetsialisti poole, kelle loodud need puhastid on.
Koostöö ulatub ka reoveesette käitlusse. Kohila reoveepuhasti rekonstrueerimisel 2012. aastal rajati sette käitlusplats, et vastata järjest rangematele keskkonnanõuetele. Kui algselt oli sette töötlemine töömahukas ja nõudis mitme masina kasutamist, siis hiljem soetati spetsiaalne aunasegaja. Kuna reoveesetet käideldakse ka pärmitehases, on ettevõtted saanud selles valdkonnas kogemusi ja teadmisi vahetada ning sama tüüpi aunasegajat kasutatakse nüüd mõlemas ettevõttes.
Aastate jooksul on koostöö laienenud ka kõrvuti kulgevate reovee survekanalisatsiooni torustike hooldusele ja järelevalvele. Kuna nii OÜ Kohila Maja kui ka AS Salutaguse Pärmitehase torustikud jäävad piirkonda rajatava Rail Baltica tööpiirkonda, puudutavad projekteerimis- ja ehitustööd otseselt mõlemat ettevõtet. Sellest tulenevalt on AS Salutaguse Pärmitehas usaldanud OÜ Kohila Maja esindama ettevõtet Rail Balticaga seotud torustike ja pumplate planeerimisel ning ehitusjärelevalves. Lisaks tehakse koostööd avariide likvideerimisel ja torustike rekonstrueerimise korraldamisel.
Huvitaval kombel on ettevõtted teatud määral ka konkurendid. Mõlemad sõltuvad põhjaveest – OÜ Kohila Maja elanike joogiveega varustamisel ning AS Salutaguse Pärmitehas tootmisprotsessides. Kuna põhjavesi on piiratud ressurss, reguleerivad selle kasutamist nii kinnitatud põhjaveevarud kui ka keskkonnaload. See tähendab, et ühe ettevõtte veekasutuse suurenemine võib mõjutada teise võimalusi.
Seni on võimalikud erimeelsused lahendatud koostöös ja vastastikuses mõistmises. Ettevõtete pikaajaline partnerlus annab alust arvata, et ka tulevikus leitakse lahendused, mis toetavad nii ettevõtete arengut kui ka põhjavee kestlikku kasutamist.
OÜ Kohila Maja
AS Salutaguse Pärmitehas