Lahedatel Naistel LaNa-del oli jälle tegus aasta

Šiauliais Raudrebase juures

Meie eakate ja kultuurilembeste prouade neljas tegevusaasta on lõppenud ning teeme ülevaade meie tegemistest. Veidi üle 30 proua on leidnud endale arendavat tegevust ning seejuures on 16-liikmeline klassikalise muusika huviliste sõpruskond saanud kontserdi- ja muuseumielamusi professionaalsete giidide juhatusel. Meist on saanud sõbralik ja kokkuhoidev pere, nopime uusi teadmisi, naudime koosolemist ja sisukalt veedetud aega.

2025. aastal võtsime üheskoos ette allolevad tegevused:

17. jaanuaril – uuel aastal uue hooga

Tervitasime üheskoos alanud aastat, kõigil olid kaasas kaardid heade soovidega, mida kõik said ette lugeda. Muusikat tegid Vahur ja Piret, laulu ja tantsu jätkus mitmeks tunniks.

14. veebruaril – sõbrapäev Tallinnas

Tegime giidituuri Bastioni käikudes ja raidkivimuuseumis ning Eesti Panga muuseumis.

Bastioni käigud ehitati koos bastionitega 17.–18. sajandil. Käikude otstarve oli muuta sõdurite ja varustuse ümberpaigutamine vaenlase eest varjatuks.

Hiljem kasutati käike nii õhutõrjevarjendina kui ka kunstifondi skulptuurilaona. 1990. aastatel said käikudes peavarju kodutud.

Praegu saab innovatiivsete multimeedia-, video- ja helilahenduste abil tutvuda Tallinna tekkimise ja kujunemise, linna kaitserajatiste ajalooga ja tähtsamate sõjaliste sündmustega.

Raidkivimuuseumi ekspositsioon kannab nime  “Varemete linn” ja koosneb rohkem kui kahesajast raidkivist ja fragmendist.

Eesti Panga muuseumis saime ülevaate panga ülesannetest ja tegevusest, Eestis kehtinud rahadest ning uudistada põnevaid ajaloolisi eksponaate.

6. märtsil – giidituur Niguliste muuseumis, mis hoiab, uurib ja tutvustab keskaegset ja varauusaegset kirikukunsti. Seejärel käisime Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) päevasel kontserdil.

3. aprillil – giidituur Suurgildi hoones. Suurgildi (rikaste kaupmeeste ühendus) hoonel on olnud väga palju funktsioone: seal on toimunud Suurgildi liikmetest suurkaupmeeste pidustused, see oli rongkäikude alg- ja lõpp-punktiks, seal peeti pulmi, jumalateenistusi (seda küll vaid paarkümmend aastat pärast Oleviste kiriku põlemist), teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte.

Muuseumikülastuse järel käisime taas ERSO kontserdil.

14. mail – Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi külastus giidiga, kus saime tutvuda Eesti 19. sajandi ärkamisaja suurmehe Carl Robert Jakobsoni elu ja tööga ning tema poolt rajatud talu eluoluga.  

Käru muuseumi väljapanekut tutvustas selle tulihingeline looja ja Käru kogukonna eestvedaja Aljona Suržikova.

2. juunil – Ulukisafari Toosikannu Metsloomapargis ja õhtusöök.

Meil oli harukordne võimalus kogeda metsikut loodust lähedalt ja loomulikult. Toosikannu sügavate metsade rüpes asub Eestis ainulaadne hirvepark, kus elab 500 punahirve.

7.–9. juulil – Päikeselinn Šiauliai Leedus, kus oli palju vaadata ja kogeda.

Pakruojise mõis – hilisklassitsistliku stiili arhitektuurinäide ja Leedu suurim, 26 mõisahoonest koosnev kompleks. Enamik mõisakompleksi hooneid on pärit 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest. Mõisa territooriumil on 43 rajatist, mis on ümbritsetud 1840. aastal ehitatud müüriga. Mõis asub üle 150 aasta vanuses pargis, kus kasvab umbes 26 liiki puid.

Šiauliai Peeter-Pauli katedraal kuulub katoliiklastele ja on Šiauliai piiskopkonna peakirik. Tegemist on ühe väljapaistvama renessanssarhitektuuri esindajaga Leedus. Umbes 400 aastat tagasi ehitatud hoone on suurepärane, originaalsete arhitektuuriliste detailidega.

Kassimuuseum sai alguse 17. mail 1990 loodusteadlase Vanda Kavaliauskienė ehk suure südamega proua poolt, kes armastas väga kasse ja alustas muuseumi oma erakoguga. Tema ettevõtmist peeti uskumatuks ja ainulaadseks. Praeguseks on muuseumis üle 4000 eksponaadi.

Frenkeli villa – Chaim ja Dora Frenkel ehitasid villa (kahekorruselise elamu) 1908. aastal. See on ainulaadne, üks väheseid kahekümnenda sajandi alguse moodsa arhitektuuri ehitisi Leedus, mille fassaadil põimuvad erinevate stiilide elemendid, autentne interjöör on põnev puitviimistluse ja ehisliistudega. Alates 1993. aastast on villas muuseum.

Šokolaadimuuseum – 2012. aastal avati muinsuskaitsealuses hoones kondiitritoodete tehase Rūta šokolaadimuuseum. See on ainus šokolaadimuuseum Leedus, mis jutustab enam kui neli aastatuhandet kestnud šokolaadi ajalugu. Muuseumi on külastanud juba üle 160 000 külastaja 95 riigist.

Liivaskulptuuride näitus, kus saime uudistada mitmete riikide skulptorite vaimustavaid töid.

Jurgaičiai linnamägi ehk Ristimägi, kuhu sadade aastate jooksul on palverändurid toonud riste. Arvatakse, et esimesed ristid toodi mäele pärast 1831. aasta ülestõusu, kui perekonnad ei suutnud tuvastada ja leida ülestõusus osalenud lähedaste surnukehi.

1993. aastal külastas Ristimäge paavst Johannes Paulus II, kes õnnistas seal leedu rahvast, paavsti auks püstitati Ristimäele suur rist. Ristide koguarv Ristimäel on üle 200 000.

Joniškise linn oli üks olulisemaid juudi asundusi Leedus. Juudid asusid linna elama 1737. aastal. Nende arv kasvas jõudsalt, 1897. aastal oli linna 4774 elanikust 2272 juuti. Enne teist maailmasõda elas linnas ligi 900 juuti, seal asus kolm sünagoogi. 29. augustil 1941 viidi sealsed juudid linnalähedasse metsa, kus nad maha lasti. Joniškise kesklinnas asub 19. sajandist pärit kahest telliskivihoonest koosnev sünagoogikompleks.

28. augustil – kohtumine Jaan Manitskiga Viinistul ja Palmse mõisa külastus.

Kuulsime palju huvitavat Jaan Manitski elust, poliitilisest tegevusest ja Viinistu külakogukonnast. Jaan Manitski oli giidiks ka tema poolt asutatud Viinistu Kunstimuuseumis, mille eksponaadid on pärit tema erakogust.

Palmse mõisa suursugune von Pahlenite suguvõsale kuulunud 18. sajandist pärit mõisahoone on restaureeritud ja pakub külastajatele täna oma sädelevat ilu. Mõisaansamblisse kuulub mitmeid restaureeritud hooneid, mis on ümbritsetud pargiga, kus võib leida haruldasi ja vanu puid, luigetiike ning pargipaviljone. Kaugemal kasvab mõisapark üle metsaks. Mõisahoones on täna avatud muuseum.

11. detsembril – Eesti Tarbekunsti- ja disainimuuseum ning ERSO kontsert.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum on muuseum, mis on keskendunud eeskätt tarbekunsti ja disaini ajaloo tutvustamisele Eestis. Asutusele pandi alus 24. novembril 1971. Giidide juhatusel saime tutvuda rikkaliku tarbekunstiesemete väljapanekuga ja kuulata palju põnevat meie tarbekunsti ajaloost.

2026. aastal jätkame sama hooga ja palju põnevaid ettevõtmisi on juba teada:

14. jaanuaril tervitame lustipeol uut aastat, õhtu sisustab ja muusikat teeb Karl Meos.

12. veebruaril tähistame sõbrapäeva Atla mõisas, kus meid ootab giidituur mõisas ja keraamikakojas, lisaks toimub lõuna mõisa peremehe valmistatud roogadega.

26. märtsil läheme ekskursioonile Noorsooteatrisse ja Nukumuuseumisse ning seejärel taas ERSO kontserdile.

16. juulil ootab meid ees laevasõit Piirissaarele, kus tutvume saarega ja külastame vanausuliste muuseumi.

Meie tegevuse motoks on: „Elame veel!“ ja kui on eakaid prouasid, kes tahaksid meiega liituda, siis telefonil 595 3642 või e-posti aadressil saab ühendust võtta.

LaNa-de nimel

Reet Runge