Lastekaitse peamine eesmärk on lapse õiguste ja heaolu igakülgne tagamine.
Lastekaitse valdkonna peamiseks eesmärgiks on lapse õiguste ja heaolu igakülgne tagamine olenemata sellest, millises perekonnas või asendushoolduse vormis laps kasvab. Lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks on perekond ja lapsevanemal või last kasvataval isikul on esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamisel.
Igal lapsel on õigus turvalisele lapsepõlvele ja tema vajadustele vastavatele arengutingimustele. Lapse areng on otseses sõltuvuses tema suhetest vanemaga ning vanema oskusega näha lapse vajadusi. Mida paremini vanem teadvustab lapse vajadusi ja neile vastab, seda õnnelikuma lapse ta kasvatab.
Lastekaitse ülesanded on:
- Sotsiaalnõustamine laste arengut ja kasvukeskkonda puudutavates küsimustes.
- Vanemliku hoolitsuseta laste hoolduse korraldamine asenduskodus, hooldus- või eestkosteperes, elluastumisele kaasaaitamine.
- Eestkostja ülesannete täitmine valla eestkostel olevate laste osas.
- Vanematevaheliste lapsi puudutavate vaidluste lahendamisele kaasaaitamine.
- Laste varaliste õiguste kaitse.
- Elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmine lapsi puudutavates küsimustes.
- Sotsiaalteenuste korraldamine lastele ja lastega peredele.
- Lastega ja lastega peredega tegelevate organisatsioonidega koostöö tegemine.
- Siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö laste ja perede teenuste arendamiseks Kohila vallas.
Kohila vallas on lastekaitsetöö korraldatud piirkondliku jaotuse alusel.
Lastekaitsespetsialist Karmen Metssalu tegeleb laste ja peredega, kes elavad Kohila alevikus. Samuti kuuluvad tema töövaldkonda eestkoste küsimused, tugiisikuteenuse ning lapsehoiuteenuse korraldamine ja vastavate teenuste vajaduse hindamine.
Lastekaitsespetsialist Anna Nikulitševa tegeleb laste ja peredega, kes elavad järgmistes Kohila valla piirkondades: Hageri alevik, Aespa alevik, Prillimäe alevik ning Aandu, Adila, Angerja, Hageri, Kadaka, Lohu, Loone, Lümandu, Masti, Mälivere, Pahkla, Pihali, Pukamäe, Põikma, Rabivere, Rootsi, Salutaguse, Sutlema, Urge, Vana-Aespa ja Vilivere küla.
Lapse ja pere nõustamine
Lastekaitsespetsialist nõustab valla elanikke erinevates lapsi ja peresid puudutavates küsimustes.
Ka juhul, kui ei olda päris kindel, kas lastega või perega seonduv teema kuulub lastekaitsespetsialisti töövaldkonda või mitte, on mõistlik seda arutada. Vajadusel suunab lastekaitsespetsialist pere edasi muu spetsialisti juurde.
Perelepitus
Perelepitus on professionaalne teenus perekonfliktide ja abielulahutuste valdkonnas. Lepitaja toetab erapooletu kolmanda osapoolena erimeelseid partnereid, aitab neil mõista üksteise seisukohti ja vajadusi. Perelepitus võimaldab leida lahendid probleemidele kohtuväliselt. Lepitus aitab lapsevanematel teha parimad võimalikud kokkulepped nende laste vajadustest lähtuvalt. Ka aitab perelepitus lastel vanemate lahkuminekuga kergemini toimine tulla.
Lähemalt on võimalik perelepituse kohta lugeda www.lepitus.ee ja https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/perelepitus
Info puudega lapse vanemale
>
Kohila valla lapsehoiuteenuse pakkujad
>
Abivajavast või hädaohus olevast lapsest teavitamine
>
Kasulikud viited ja lingid
Olulised õigusaktid
- Lastekaitseseadus
- Sotsiaalhoolekande seadus
- Perekonnaseadus
- Riiklike peretoetuste seadus
- Vanemahüvitise seadus
Kõik õigusaktid on kättesaadavad Riigi Teataja veebilehel. Sisesta veebilehitsejasse www.riigiteataja.ee, vali avanenud lehelt „täpne otsing”, sisesta avanenud otsinguaknas õigusakti pealkiri ning vajuta „Otsi”. Nii toimides on kindel, et leiad õigusakti viimase, kehtiva versiooni.
Info puudega lapse vanemale
Kuni 16-aastasel lapsel tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest järgmiselt:
- sügav puue, kui inimene vajab ööpäevaringselt pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;
- raske puue, kui inimene vajab igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;
- keskmine puue, kui inimene vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.
Lapsele määratakse puude raskusaste tähtajaga 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat ja 3 aastat ning mitte kauemaks kui 16-aastaseks saamiseni.
Info puude raskusastme tuvastamise protsessi kohta leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Puude raskusastme tuvastamise ekspertiisitaotluse vorm on võimalik saada lastekaitsespetsialisti käest. Samuti võib küsida lastekaitsespetsialistist infot ja selgitusi puude raskusastme tuvastamise protsessi kohta.
Lapsehoiuteenuse pakkujad
MTÜ Headuse Puu
5239480
Pakub kodus lapse hoidmise teenust.
Linnupoja päevahoid Sutlemas
Koduleht
51946711
Pakub lapsehoiuteenust peamiselt sõime- ja lasteaiaealistele lastele lastehoius.
Triinu ja Taavi päevahoid
Koduleht
Pakub lapsehoiuteenust peamiselt sõime- ja lasteaiaealistele lastele lastehoius.
Lapsehoiuteenuse osutaja ei pea olema kindlasti Kohila vallaga seotud. Oluline on, et teenusepakkuja vastaks sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuetele.
Abivajavast või hädaohus olevast lapsest teavitamine
Alates 01.01.2016 jõustus uus lastekaitseseadus. Uus seadus paneb olulise rõhu lastega tehtavale ennetustööle. Lastekaitseseaduse § 6 lg 1 rõhutab, et lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tuleb ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske. Ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult varast märkamist ja neile reageerimist, sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide, kasvukeskkonnas esinevate probleemide ja väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist
Selleks, et antud eesmärke täita, on oluline võimalikult varajane info saamine abivajava või hädaohus lapse kohta.
Abivajav laps
Abivajavaks võib pidada last, kelle puhul võib mitte olla tagatud tema turvatunne, areng ja heaolu. Abivajadus võib tuleneda tema võimalikust väärkohtlemisest (sh vägivallast ja hooletusse jätmisest), aga ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest, pere toimetulekuraskustest jne. Abivajav võib olla näiteks laps, kes elab üksi, laps, kellel on erivajadus, kuid kelle vanem ei oska või taha abi küsida, laps, kes ei täida koolikohustust jne.
Abivajavast lapsest tuleks teatada vallavalitsuse lastekaitsespetsialistile. Samuti on abivajavast lapsest võimalik teatada tasuta lasteabi telefonile 116111.
Hädaohus laps
Hädaohus oleva lapse puhul vajab viivitamatut kaitset tema elu ja tervis. Hädaohus oleva lapse olukorda on vajalik viivitamatu sekkumine, et ohtu ära hoida või lõpetada. Vajalik võib olla lapse kiire toimetamine turvalistesse tingimustesse. Näiteks võib olla hädaohus laps, kes on sattunud vägivalla ohvriks, kes viibib keskkonnas, kus kõik täiskasvanud on nii tugevas joobes, et ei suuda tema eest hoolitseda, laps, kes on tugevas alatoitumuses, laps, kes on tõsiselt haige jne.
Hädaohus olevast lapsest tuleb viivitamatult teatada häirekeskuse numbrile 112 ning sealt saadetakse välja vastavalt vajadusele sündmuskohale politseipatrull, kiirabi jne. Täiendavalt võib informeerida ka valla lastekaitsespetsialisti, kuid reeglina annab info edasi ka politseinik. Hädaohus oleva lapse puhul on esmatähtis hädaolu kõrvaldamine ja lapse toimetamine turvalistesse tingimustesse.

