Puurkaevu rajamine

Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid on kehtestatud keskkonnaministri 09.07.2015 määrusega nr 43.

1. Puurkaevu rajamiseks esitatakse vallavalitsusele taotlus puurkaevu asukoha kooskõlastamiseks (lisa 1). Vallavalitsus vaatab taotluse läbi ja väljastab korralduse puurkaevu asukoha kooskõlastamiseks.

2. Kooskõlastatud asukohale tellitakse hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omavalt isikult puurkaevu projekt, mis esitatakse vallavalitsusele. Nimekiri tegevusluba omavatest isikutest on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt: (http://www.envir.ee/sites/default/files/hudrogeoloogiliste_tegevuslubade_omanikud_20150903.pdf)

3. Vallavalitsusele esitatakse ehitusloa taotlus (vt Ehitisregister https://www.mkm.ee/et/ehitisregister ) puurkaevu rajamiseks ning tasutakse riigilõiv taotluse läbivaatamise eest 30 eurot vastavalt riigilõivuseadus § 3312 Kohila Vallavalitsuse arveldusarvele (andmed leitavad valla kodulehelt). Makse selgitusse märkida puurkaevu kinnistu aadress.

4. Vallavalitsus edastab esitatud puurkaevu rajamise taotluse (lisa 2) ja puurkaevu projekti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.

5. Vallavalitsus väljastab ehitusloa Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud puurkaevu projektile.

&. Vallavalitsuse poolt välja antud ehitusloa alusel puurib vastavat tegevusluba omav isik puurkaevu ning korraldab selle kandmise Keskkonnaregistrisse (Keskkonnaagentuurile edastatud taotluse kaudu).

6. Vallavalitsusele esitatakse kasutusteatis läbi puurkaevu kasutusele võtmiseks ning tasutakse riigilõiv taotluse läbivaatamise eest 30 eurot vastavalt riigilõivuseaduse  § 331'4 Kohila Vallavalitsuse arveldusarvele (andmed leitavad valla kodulehelt). Makse selgitusse märkida rajatava puurkaevu kinnistu aadress.

*Juhul, kui puurkaev asub alal, kuhu Kohila Vallavolikogu 29.09.2015. a määrusega nr 13 kinnitatud ning 30.01.2018. a määrusega nr 1 muudetud „Kohila valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava aastateks 2016-2027" kohaselt nähakse ette ühisveevarustussüsteemi välja ehitamine, väljastab vallavalitsus kasutusloa viieks aastaks.

 

Ebakvaliteetne joogivesi

Selleks, et tuvastada joogiveekaevu vee kvaliteedi vastavus nõuetekohasusele, on asjakohane tellida joogivee mikrobioloogiline analüüs (teenusepakkujad Kohila Maja OÜ, Terviseamet). Soovituslik on lasta veeproov võtta atesteeritud veeproovivõtja poolt.

Näitajad, mille esinemine vees näitab nõuetele mittevastava heitvee käitlust lähipiirkonnas, on mh Escherichia coli (nn kolibakter) ja teised coli-laadsed bakterid. 

Kolibakter elutseb peamiselt inimese ja soojavereliste loomade soolestikus. See võib sattuda põhjavette koos väljaheidetega näiteks suurte vihmasadude, lume sulamise või muude sademete abil. Selle indikaatorliigi leidumine vees viitab otseselt hiljutisele või jätkuvale mikrobioloogilisele saastusele. Bakteri avastamine tõestab, et joogivette on võinud sattuda väljaheidetega levivad haigustekitajad. Enamik E. coli tüvesid on inimesele ohutud. Leidub aga ka haigust tekitavaid tüvesid, näiteks harvaesinev E. coli O157:H7, mis on eriti ohtlik ja võib levida ka vee kaudu. 

Lisaks väljaheidetele võivad Coli-laadsed bakterid ka niisama väliskeskkonnas esineda. Näiteks võib neid leida toitainerikkast veest, pinnasest ja lagunevast taimsest materjalist. Nende leidumine vees ei viita alati fekaalsele reostusele, küll aga on see märgiks, et veesüsteemis võivad olla haigust tekitavad bakterid (patogeenid). Sageli on põhjuseks puudused vee töötlemisel või veejaotusvõrgu ehituses.

Vt lisaks allpool viidatud uuringut.

 

Läbiviidud uuringud

2020. aasta keskel valmis Keskkonnaministeeriumi tellimusel Keskkonnauuringute Keskuse OÜ poolt "Hajaasustuspiirkondade joogivee kvaliteedi ja -süsteemide uuring", mille eesmärgiks oli saada üleriigiline ja terviklik ülevaade hajaasustusega piirkondade kaevude ja joogiveesüsteemide seisukorra ja nendest võetava joogivee kvaliteedi kohta, et vajadusel suunata meetmeid (järelevalve, nõustamine, rahastamine) hajaasustuspiirkondade joogiveesüsteemide korrastamisele tagamaks kvaliteetne ja tervisele ohutu joogivesi. 

Töö tulemusena koostati ühisveevärgiga katmata ja perspektiivselt mittekaetavatel aladel elavate elanike poolt kasutatavate kaevude ja nende joogivee kvaliteedi hinnang ning elanikele suunatud juhendmaterjal nende kaevude ja joogivee nõuetekohasuse saavutamiseks ning terviseohutuse tagamiseks.

Lisaks valmis uuringu tulemusel ka juhend hajaasustuspiirkonnas paiknevate majapidamiste kaevude joogivee nõuetekohasuse saavutamiseks ja terviseohutuse tagamiseks.