Rail Baltica ehitustööd Kohila vallas edenevad plaanipäraselt – kõik Tallinna-Viljandi maantee ja väiksemate teede ristumiskohtadesse kavandatud viie viadukti betoonkonstruktsioonid valmivad veel selle aasta jooksul. Kohila uus liiklussõlm soovitakse avada liiklejatele juba 2026. aasta teises pooles.

2024. aasta mais alustas Verston Eesti koostöös Järelpinge Inseneribürooga Rail Baltica põhitrassi ehitamist Kohila vallas. Tegemist on Raplamaa põhitrassi raudteetaristu I etapiga, mis algab Harju ja Rapla maakonna piirilt ning lõpeb Loone külas.

Kogu ehituslõigu pikkuseks on 9,4 kilomeetrit. Selle jaoks ehitatakse keskmiselt 15 meetri laiune muldkeha, viis maanteeviadukti, üks rohesild ja kergliiklustunnel.

Lisaks paigaldatakse ligi 19 kilomeetrit piirdeaedu, 5 kilomeetrit müratõkkeid ja 18 raudteetruupi. Põhitrassi muldkeha ehitamise käigus luuakse ka valmisolek Rail Baltica Kohila kohaliku peatuse rajamiseks, mis jääb Kohila alevi keskusest umbes 2 kilomeetri kaugusele.

“Kohila liiklussõlme kaks rajatist on tänaseks juba valmis – Viljandi maanteel asuvad Urge ja Harakapesa viaduktid,” kinnitas Verston Eesti projektijuht Indrek Trei. Salutaguse maanteeviadukti ehitustööd lõpetatakse oktoobrikuu jooksul ning ülejäänud kaks rajatist – Härjaoja ja T15 Kohila viaduktid – on plaanis lõpule viia veel enne käesoleva aasta lõppu.

Lisaks on rajatud ka Kohila rohesilla ja Sihi tee kergliiklustunneli betoonkonstruktsioonid. “Rohesild kaetakse veel pinnasematerjaliga ja rajatakse sinna loomade jaoks kõrghaljastus ning puittara. Täielikult saavad need rajatised valmis järgmise aasta jooksul,” selgitas Trei.

Tehniliselt on neist projektidest kõige erandlikum Härjaoja maanteeviadukt, mis koosneb viaduktist ja kõrgetele postidele toetuvast estakaadist. Tänu sellele on rajatise pikkus 272 meetrit.

Rail Baltica ehituse käigus on kasutusele võetud mitmeid uuenduslikke lahendusi. Üks neist on Eestis seni harva kasutatud vertikaaldrenaaži tehnoloogia, mida rakendatakse osades trassilõikudes liigniiske pinnase kuivendamiseks.

“Vertikaaldrenaaž tähendab seda, et geotekstiilist membraan surutakse maa sisse, võimaldades veel alt üles muldkehast väljuda,” selgitas Trei.

Liikluskorralduse muudatused

Maanteeviaduktide ehitamise ajaks rajati juba 2024. aastal Harakapesa ristmikust kuni Urge ristini ajutine kahesuunaline ümbersõidutee pikkusega 1,2 kilomeetrit, mis kulgeb paralleelselt Tallinna-Viljandi maanteega.

Lähiajal on oodata seal täiendavaid muudatusi liikluskorralduses. Maanteeliiklus, mis praegu kulgeb ümber Harakapesa viadukti, suunatakse edaspidi selle alt läbi. “See muudatus võimaldab meil alustada viaduktilt Kohilasse suunduva tee ehitusega,” täpsustas projektijuht. Rapla poole liikujad ei pea siis enam ringiga sõitma. Kohila elanikke see muudatus oluliselt ei puuduta.

Ajutine ümbersõidutee jääb kasutusse kuni 2026. aasta teise pooleni, kui Tallinna-Viljandi maantee liiklus suunatakse üle uute viaduktide.

Lisaks on tänaseks ehitatud erinevaid juurdepääsuteid kokku 14 kilomeetri ulatuses. Need on vajalikud nii Rail Baltica trassi tulevasteks hooldustöödeks kui ka ehitustööde ajaks töötsooni lähedusse jäävate eramute ja ettevõtete kinnistutele ligipääsuks.

Teede korrashoid ehituse ajal

Kohila vallavanem Allar Haljasorg hindas koostööd ehitajaga heaks, kuid tunnistas, et suure ehitusprojektiga kaasnevad paratamatult ka väljakutsed.

Suurimaks väljakutseks on vallavanema sõnul olnud ehitusmaterjalide veoga seotud liiklusintensiivsuse märgatav kasv. “Liiva, kruusa ja muu ehitusmaterjali transport koormab kogu valla teedevõrku. See on elanikele kohati ebamugavust valmistanud,” märkis vallavanem. Aeg-ajalt tekitavad probleeme ka teedelt tõusev tolm ning porine teekate, mis määrivad kohalike elanike autosid ja sunnivad neid tihemini pesema.

Verston Eesti projektijuhi sõnul on nad liigse tolmu ja poriga toimetulemiseks pannud vedude piirkonnas igapäevaselt teid puhastama kolm harjaautot ja vajadusel ka imurauto. Probleemide tekkimisel suunatakse puhastusmasinad koheselt konkreetsesse piirkonda. “Anname endast parima, et kohalike inimeste ja ettevõtete igapäevaelu võimalikult vähe häirida, kuid paratamatult kaasnevad ehitusega mõningad ebamugavused,” tõdes Trei.

Ehitustöödega seotud küsimustele saab vastused, kui kirutada e-posti aadressidel indrek.trei@verston.ee ja raplamaa@rbe.ee.

“Mul on hea meel, et tööd on graafikus ja käib intensiivne ehitus. Kui paari aasta jooksul saavad suuremad ehitustööd tehtud, jäävad ka ajutised ebamugavused minevikku. Seniks püüame koos ehitajaga leida tekkivatele väljakutsetele lahendused,” rääkis Haljasorg.

Rail Baltica aitab vallal areneda

Kohila vallavanem näeb Rail Baltical ja eriti kohalikul peatusel olulist rolli valla tulevikus. Haljasorg tõmbas paralleele ajalooga: “Aastal 1900 rajati Tallinnast Kohilani kitsarööpmeline raudtee, mis andis tõuke Kohila alevi ja ettevõtluse arengule. Sealt sai alguse ka Kohila paberivabriku lugu. Nüüd, 130 aastat hiljem, näeme sarnaseid trende – mitmed ettevõtted on avaldanud juba soovi Kohilasse tulla. Kvaliteetne transpordiühendus soodustab tööjõu liikumist. Koos meie rahuliku elukeskkonnaga aitab Rail Baltica raudtee kohalik peatus kindlasti võimestada Kohila arengut lähitulevikus.”

Raplamaa põhitrassi raudteetaristu I etapp on osa laiemast Rail Baltica projektist, mis loob Euroopasse suunduva kaasaegse raudteeühenduse.

Kogu Rail Baltica Kohila etapi valmimine on lepingujärgselt planeeritud 2027. aasta novembri lõpuks. Raplamaa põhitrassi raudteetaristu I etapi maksumus on ligikaudu 60 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Kohila vallas Loone külas algas eelmise aasta mais ka Raplamaa põhitrassi raudteetaristu II etapi ehitus, mida rajavad samuti Verston Eesti koos Järelpinge Inseneribürooga. 7,1 kilomeetri pikkusest raudtee muldkehast rajatakse Kohila valda 2 kilomeetrit, ülejäänud trass saab kulgema Rapla vallas. Selle ehitusetapi viiest raudteerajatisest kolm jäävad osaliselt Kohila valla territooriumile. Teise etapi maksumus on ligikaudu 47 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

FOTOD:

Esiplaanil Härjaoja maanteeviadukt, mis koosneb viaduktist ja kõrgetele postidele toetuvast estakaadist. Taamal paistavad Kohila viadukt, Salutaguse viadukt ja Kohila rohesild.

Maanteeliiklus, mis praegu kulgeb ümber Harakapesa viadukti, suunatakse edaspidi selle alt läbi.

Kohila vallas kasutatakse Rail Baltica ehitusel liigniiske pinnase kuivendamiseks Eestis seni harva kasutatud vertikaaldrenaaži tehnoloogiat.