Mullu detsembris viis vallavalitsus Kohila elanike seas läbi bussiühendusi puudutava küsitluse. Põhjust selleks andis vajadus koguda infot 2026. aasta liinimuudatuste ettevalmistamiseks, sest ei saa veel rahul olla vallas elavate inimeste ühistranspordi kasutajate arvuga – kasutajaid on 12% tööealistest inimestest. See võiks ja peaks olema suurusjärgu võrra suurem arvestades, et saame igapäevaseks liikumiseks kasutada nii rongi kui bussi, mida pole isegi meie maakonna kõikides valdades, rääkimata muust Eestist. Küsitlus andis aimu, mis on hästi ja mis vajab parandamist ning vallavalitsus plaanib sellel aastal viia läbi ka uue liikuvusuuringu, sest eelmine samasugune uuring viidi läbi 10 aastat tagasi.
Täna on meil läbi Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse (IIL) ja Elroni olemas üsna detailne statistika sisenemiste kohta olemasolevatel liinidel. Selle statistika kvaliteedi osas on arenguruumi, sest vallavalitsusel on teada, et sise- ja maakonnaliinide busside sõidu validaatorite töökindlus pole laitmatu ning tasuta sõiduõigust omavad inimesed ei registreeri alati oma sõitu, mis moonutab tegelikku kasutajate arvu. Eestis ühistranspordiga tegelejatele on üldiselt teada, et vähemalt 10% kõikidest reisijatest sõidavad „jänest“ ja ehkki talupojamõistus ütleb, et esmalt tuleb panna sellised reisijad oma sõitu registreerima või selle eest tasuma, siis tegelike sisenemiste arvu osas on vallavalitsusel vallas bussiliiklust korraldava partneriga eriarvamusel. Kas selle tõttu otsustas IIL näiteks maakonnaliini nr 164 Kohila otsa lõpetada, toetudes mitte täpsetele sisenemise numbritele või oli põhjus milleski muus, jääb siiani ebaselgeks,kuid üks on kindel –kui sa kasutad vallasise- või maakonna liine – valideeri alati oma sõit ka siis, kui oled õpilane või pensionär. Kui validaator tõrgub, palu juhil käsitsi nullpilet trükkida. Ainult nii saame kogukonnana riigile öelda, kui palju tegelikult meie inimesed üht või teist liini kasutavad.
Riigil pole ühest reeglit, mille alusel riigipoolt rahastava ehk maakonna liin mõnes vallas lõpetada, kuid veidi vee peale joonistatuna räägitakse ca viiest sisenemisest ühe väljumise kohta alla mida muutub liin riigi jaoks „punaseks“ ning hakatakse kaaluma kas väljumiste vähendamist või liini otsa sulgemist. Märtsikuus alustab IIL koostöös vallavalitsuse, Kohila Gümnaasiumi ja Kohila Mõisakooliga valideerimise tähtsusele suunatud kampaaniat kooliõpilaste seas ja tublimatele piiksutajatele loositakse välja ägedaid auhindu.
Kasvava elanikkonnaga vallana peame teadma ka seda, kuhu on vaja uusi liine ja kuidas kõige targemalt korraldada taktipõhist (st nt siseliini buss jõuab rongijaama või maakonnaliini peatusesse enne väljumist) vedu aastast 2030 kui Kohilas hakkaavad peatuma Rail Baltica regionaalsetel liinidel sõitvad rongid. Kõigele eelnevale lisaks on riik kavandamas ühistranspordi reformi, millest tuleb pikemalt juttu aprillikuises vallalehes.
Aga nüüd küsitluse tulemusest. Küsitlus viidi läbi valla kodulehe, sotsiaalmeedia ja vallalehe kaudu. Vastajaid oli veidi alla 140 inimese, mis teeb vastanute arvuks 13–14% kõigist täiskasvanud ühistranspordi igapäevastest kasutajatest meie vallas ehk tegemist oli keskmiselt valiidse tulemusega.
Esmalt tundsime huvi, mis bussiliine vastaja kasutab ning kõige sagedamini kasutatavateks liinideks said K21, K22, K25, K28,K31; samuti 10, 13, 164, 177 ja 178.
Siit saab järeldada, et kooli-tööle liikumiseks omavad võrdselt tähtsat kaalu nii sise kui maakonnaliinid.
Ootuspäraselt kasutavad vastajad busse liikumiseks tööpäeviti hommikul ja õhtul kojusaamiseks, kuid selgelt joonistus välja ka soov kasutada busse senisest rohkem nädalavahetustel ning siseliinide puhul koolivaheaegadel,sest täna on valla avalikud siseliinid pandud toimima ennekõike koolilaste liikuvusvajadusest lähtuvalt. Küsitlusetulemused sunnivad seda lähenemist ümber mõtestama. Enim toodi välja Hageri, Sutlema, Aespa, Prillimäe ja Kohila liikuvusega seotud teemasid. Hästi on see, et meil on palju ühendusi Tallinnaga, kuid see kehtib reeglina siis, kui maakonnaliini või rongipeatuseni on ca 1 km. Kui elu- või töökoht on kaugemal, on nurinat seda rohkem, mida pikemaks vahemaa sõlmpunktiga jääb. Üldiselt, kui võrrelda meid naabervaldadega, on Kohila oma 12 ja Saku 2 sise-, 5 Rapla maakonna-,2 kaug ning 2 Harju maakonnaliini, enamkui 100 bussipeatuse ja 4 rongipeatusega väga tihedalt ühistranspordivõrguga kaetud vald. Ka küsitlusest tuli välja, et bussiliiklus katab üsna suurt piirkonda ja bussid on üldiselt puhtad ning juhid sõbralikud. Vallavalitsuse poolt vaadatuna – kui jätta kõrvale mõned erimeelsused – on IIL partnerina avatud aruteludeks, et leida optimaalseid liikuvuslahendusi. Raplamaal tervikuna tehti2025. aastal 656 038 sisenemist bussidesse (2021. oli see arv 450 396), millest ca 73000 olid meie valla territooriumil asuvatest peatustest (12% kõikidest maakonna sisenemistest, sest rohkem kasutatakse rongi). Positiivsena saab kindlasti välja tuua kahea koostöö kolleegidega Rapla vallast liinK31 toimepidevuse tagamisel, mille peamisteks kasutajateks on Kohila gümnaasiumis õppivad Rapla vallas elavad lapsed. Kuna eesmärk oli tagada toimiv avalik teenus, leppisid Kohila ja Rapla vald kokku liini ühises doteerimises.
Ühispilet on konkurentsitult populaarseim piletitoode ja siinkohal on paslik etteruttavalt öelda, et IILi bussides hakkavadalates 16.03 kehtima uued hinnad. IIL+Tallinn kahepoolne pilet kaob mis asendubca 20% soodsama IIL+Tallinn+Elron kolmepoolse ühispiletiga. Müügile jäävad ainult ühte tüüpi ühispiletid, millega saab sõita nii IILi bussides, Elroni rongides kui ka Tallinna linnaliinidel https://iil.pilet.ee/et/purchase/ticket. Maakonna kuupileti saabIILi lehe kaudu 25 euroga.
Probleemidest, mis küsitlus esile tõi ja mis vajad moel või teisel vallavalitsuse poolset tähelepanu:
• Rohkem väljumisi varahommikul, hilisõhtul ja nädalavahetustel (puudutab ennekõike bussiliine aga ka rongi, millega Tallinnast Kohilasse peale 22:50 ei saa ja vastupidi peale 21:36).
• Hommikused siseliinid Aespa suunalt on ülerahvastatud, eriti probleemsena toodivälja liin K21.
• Üldiselt vajavad tihedamat siseliinivõrku Hageri, Aespa ja Sutlema suund.
• Parem taktipõhisus ehk täpne rongile ettevedu bussidega.• Kasutajasõbralikum info esitlus valla kodulehel graafikute näol koos peatuste tähistusega.
• Rohkem varjualustega valgustatud peatusi.
• Otse ühendused Tallinnaga on vajalikud, kuid alahinnata ei saa vajadust liikuda Kohilast otse Tallinnaga külgnevatesse „kuldse ringi“ valdadesse, ennekõike Kiili ja Raesse, kus asuvad töö- ja õpingukohad. Siinkohal olid mitmed vastajad kriitilised IIL poolse otsuse üle lühikese etteteatamisajaga sulgeda maakonnaliinnr 164 Kohila ots, mis katkestas otse-ühenduse Kiili, Rae ja Tallinnaga ning on otseses vastuolus üleskutsega „valige autoasemel ühistransport“.
Mida vallavalitsus teeb probleemidelahendamiseks:
• Hindame üle oma rahalised võimalused ja plaanime küsida riigilt tuge, et tihendada olemasolevate siseliinide väljumisi, andes eelistuse neile liinidele, mis veavadette rongi- ja maakonnaliinide peatustesse ning kaalume, mil määral saame lisada väljumisi nädalavahetustel ja koolivaheaegadel.
• Vaatame üle istekohtade arvu Aespa suunalistel hommikustel siseliinidel ning võimaluse piires paneme liinidele suuremadbussid.
• Räägime aktiivselt kaasa Tallinna-suunaliste maakonnapiire ületavate liinide korralduses (nt liinide 177 ja 178 suunamine Mäevana peatuse kaudu jne) ning liin 164Kohila otsa lõpetamise korvamise tegevused (peaasjalikult tihedam taktipõhine ettevedu Kohila rongijaama).
Aivar Roop
arendusnõunik