DETAILPLANEERINGUTE INFO

 

⇒Detailplaneeringute kataloog 

(kataloogi on koondatud detailplaneeringud aastast 2000-2018)

Hea kataloogi kasutaja!

Detailplaneeringute materjalid on paigutatud kaustadesse algatamise järjekorras aastate kaupa.

Kaustas DOKUMENDID on planeeringut puudutavad otsused, korraldused, protokollid ja muud digitaalselt meie valduses olevad dokumendid.

Kaustas PLANEERING on joonis(ed) ja viimaste planeeringute juures ka seletuskiri. Juhul kui Teid huvitav joonis on wmf laiendiga, siis soovitan ta kopeerida ja avada oma arvutist, siis saab suurendada-vähendada et tema tekstid jne oleksid loetavad.

Juhul kui Te ei tea Teid huvitava planeeringu algatamise aega ega ka täpset nimetust võib otsinguks kasutada faili DP ASUKOHTADE SKEEM, kus on tähistatud planeeringualad kinnistuplaani taustal (001 03 = lähteseisukohtade number/algatamise aasta).

Detailplaneeringute asukohtade skeem

(kaart on .pdf formaadis) 

 

 

Alates 2018 aastat on detailplaneeringute info leitav kodulehe eraldi kataloogides:

♦ ALGATATUD DPd

♦ VASTU VÕETUD DPd

♦ KEHTESTATUD DPd

♦ KEHTETUKS VÕI OSALISELT KEHTETUKS TUNNISTATUD DPd

 

 

 

DETAILPLANEERINGUTE ALGATAMINE

Detailplaneeringu algatamiseks esitada detailplaneeringu algatamise taotlus koos eskiislahendusega ning saata üldmeilile vallavalitsus@kohila.ee

Detailplaneeringu algatamise taotlus

 

 

ABIKS PLANEERIMISEL

 

►Planeerimisseadus

►Ehitusseadustik

►Maakatastriseadus

►Looduskaitse seadus

►Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

 

►Eesti Planeerijate Ühing

►Rahandusministeeriumi kodulehel leitav info ruumilise planeerimise osas

►Rahandusministeeriumi planeerimisalane infoportaal planeerimine.ee

►Rahandusministeeriumi Üleriigiline planeeringute andmekogu PLANK

►Päästeameti nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks

►Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (17.10.2019, määrus nr 50)

Detailplaneeringute leppemärgid

 

 

(allikas: Ruumiline planeerimine käsiraamat 2021)

 

1. juulist 2015 jõustus uus Planeerimisseadus.

Planeerimisseaduse eesmärk on  luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Planeerimisel hõlmatakse nii maa- kui ka veeala, õhuruumi ja maapõue.

Planeering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse maakasutus- ja ehitustingimused. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne planeeringu juurde kuuluv lisa.

Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus.

Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks. Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus.

Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku:

1. hoone püstitamiseks;
2. olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust;
3. olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks;
4. olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga.

Lisaks on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

Detailplaneeringu koostamine ei ole nõutav ehitusseadustikus sätestatud ajutise ehitise püstitamiseks.

Kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui:

1. ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi;
2. üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.

Sel juhul väljastab kohaliku omavalitsuse üksus projekteerimistingimused ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks.

Enne 01.07.2015 planeerimisseaduse jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni, lähtudes kuni 01.07.2015 kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest.

Enne 01.07.2015 planeerimisseaduse jõustumist algatatud detailplaneeringu menetlus viiakse lõpule hiljemalt 2018. aasta 1. juuliks.

Planeeringu koostamise korraldaja võib enne 01.07.2015 planeerimisseaduse jõustumist algatatud detailplaneeringu menetluse lõpetada, kui 01.07.2015 jõustunud planeerimisseaduse kohaselt puudub detailplaneeringu koostamise kohustus.