Haridusjuhtide praktikaprogramm tõi uue pilgu juhtimistöösse

Praktika kogemuse jagamine teistele haridusjuhtidele

Haridusjuhtide praktikaprogramm on Heateo Sihtasutuse, Fontese ja Tallina Haridusameti poolt ellu kutsutud unikaalne arenguprogramm kogenud haridusjuhtidele, mille eesmärk on toetada juhtimiskompetentside arengut ja tugevdada koostööd haridusvaldkonna eri osapoolte vahel. Sektoriteülene koostöö toetab parimate juhtimispraktikate jõudmist haridusasutustesse ning pakub väärtuslikku piiriülest õpikogemust ka organisatsioonide tasandil.

Üks praktikaprogrammi hooaeg kestab 12 kuud ning algab kandideerimisprotsessiga, mille järel kaardistatakse osalevate haridusjuhtide juhiprofiilid. Selle põhjal moodustatakse mentorpaarid. Seejärel suunduvad haridusjuhid kümneks nädalaks juhtimispraktikale kaasaegse juhtimiskultuuriga organisatsioonidesse, kus väärtustatakse mentorlust ja praktilist kogemusõpet. Praktikaperioodi järel rakendavad osalejad saadud teadmisi ja kogemusi oma haridusasutuse juhtimises. Järgneva poole aasta jooksul jätkub arenguteekond koostöös ettevõttepoolse mentori ja Fontese coach’iga, et toetada õpitu kinnistamist ning pikaajalist mõju haridusjuhtimises.

Kohila lasteaia Sipsik juht Kristina Mägi veetis selle aasta alguses peaaegu kolm kuud tavapärasest teistsuguses keskkonnas. Haridusjuhtide praktikaprogramm viis ta rahvusvahelisse ettevõttesse Wise, kus ta sai kõrvalt jälgida, kuidas toimib suur organisatsioon ja millised on sealsed juhtimisvõtted. Wise´i kontor asub Tallinnas Krulli kvartalis, seal töötab kohapeal 2500 inimest. Kuna tegemist on globaalse ettevõttega, siis töökeeleks on inglise keel.

Praktika kestis kümme nädalat ning selle aja jooksul sai Kristina lähedalt näha milline on värbamisprotsess ja sisseelamisprogramm, kuidas hoitakse pikaajalist fookust, viiakse läbi 1:1 vestlusi, kuidas lahendatakse keerulisi olukordi ja korraldatakse raskeid vestlusi, millised protsessid on juhtimises olulised ning kuidas kujundatakse ja hoitakse teadlikult väärtustele tuginevat organisatsioonikultuuri. „See oli piisavalt pikk aeg, et kogetut päriselt läbi mõtestada ja enda jaoks lahti võtta,” ütleb ta. „Sellist kogemust ei ole võimalik saada oma põhitöö kõrvalt.” Sellel perioodil asendas Kristinat lasteaias õppejuht Kaia Rungi, et oleks võimalik täielikult praktikaprogrammile pühenduda. “Programm oli suurepäraseks võimaluseks, astuda korra kiirelt karusellilt maha ja läbi reflekteerimise ning toetatud mentroluse nii enda kui juhi kui ka oma organisatsiooni arengu teekond läbi mõtestada”. Kristina lisas, et on väga tänulik kogu Sipsiku tiimile sellise võimaluse eest. 

Lisaks kohapealsele praktikale, hõlmas programm teiste praktikaettevõtete külastusi, kõige uuemate suundadega teaduspõhiseid juhtimiskoolitusi ning samuti oli suureks väärtuseks koostöise võrgustiku teke, kuhu kuuluvad haridusjuhid, kes erinevates ettevõtetes samal ajal praktikal olid (kokku 17 juhti). 

Juhtimine kui tingimuste loomine

Üks peamisi taipamisi, mille Kristina praktikalt kaasa võttis, puudutab juhi rolli olemust. „Hea juhtimine ei tähenda inimeste juhtimist, vaid tingimuste loomist, kus inimesed saavad end ise juhtida,” sõnastab ta. Sama oluline on tema sõnul selgus – nii eesmärkides, rollides kui ootustes. Ilma selleta ei teki ka töötajatel piisavat autonoomsust. Praktika tõi esile ka ühe konkreetse tööriista, mida ta peab edaspidi oluliseks veelgi süsteemsemalt kasutada. „Regulaarsed ja läbimõeldud üks-ühele vestlused on juhi üks võimsamaid tööriistu,” ütleb Kristina.

Süsteemid, mis toetavad inimesi

Rahvusvahelises organisatsioonis praktikal olles sai Kristina kinnitust, et üksnes headest inimestest ei piisa. „Tugev organisatsioon ei toetu ainult headele inimestele, vaid hästi toimivatele süsteemidele,” märgib ta. Oluline on ka nähtavus – see, et tehtud töö ja edusammud oleksid tiimis arusaadavad. „Kui oma töö olemust ja edusamme ei jagata, ei saa juht ega kolleegid aru, millega panustad või kus vajad tuge.” Praktika ei toonud ainult uusi ideid, vaid pani ka enda tegemistele teisiti vaatama. „Sain selgemalt aru, et pean rohkem tähelepanu pöörama fookuse hoidmisele, delegeerimisele ja teadlikule tagasisidele,” ütleb Kristina. Oluline oli ka see, et kogetut sai kellegagi jagada ja reflekteerida. Kristina ettevõttepoolne mentor oli pikaaegse juhtimiskogemusega Mats Päeske, kes töötas Wise´s rahapesutõkestamise osakonna juhina. Mentoriga on kogu programmi vältel üks kord nädalas kohtumised. „Mentori peegeldused ja arutelud teiste praktikantidega aitasid mul kõike kogetut paremini läbi mõtestada,” nendib Kristina.

Õpitu jõuab tagasi lasteaeda

Järgmised kuud kuluvad õpitu rakendamisele Kohila lasteaias Sipsik. Plaanis on kujundada süsteemsemad ja regulaarsed üks-ühele vestlused, arendada uute töötajate sisseelamisprogrammi ning muuta tööprotsessid ja struktuur selgemaks ning loogilisemaks. „Samuti tahan rohkem tähelepanu pöörata teadlikule tagasisidekultuurile,” ütleb ta.

Lisaks suurematele muudatustele on kaasas ka hulk väiksemaid töövõtteid ja lahendusi, mida igapäevases juhtimises rakendada.

Kuigi praktika toimus teises valdkonnas, siis juhtimine on olemuselt universaalne ja Kristina näeb siin selget seost haridusasutuse juhtimisega. „See kogemus aitas mul paremini mõista, milline juht ma tahan olla ja kuhu suunas edasi liigun,” on Kristina selle võimaluse eest tänulik.

Mentor Mats Päeske tagasiside:

“Jäin praktikandi arenguga väga rahule. Kuigi Kristina tuli praktikale juba kogenud juhina, oli areng selgelt märgatav. Praktika jooksul süvenes tema võime vaadata organisatsiooni tervikpilti strateegilisemalt, pöörates rohkem tähelepanu struktuurile, eesmärkidele ja prioriteetide seadmisele. Kristina tugevustena toon esile tema iseseisvuse, pealehakkamise ja vastutuse võtmise. Ta ei peljanud väljakutseid ega keskendunud piirangutele, vaid otsis aktiivselt võimalusi edasi liikumiseks. Eraldi soovin tunnustada tema juhtimisstiili, mida sain paremini kogeda lasteaia külastuse käigus. Ta suudab hoida head tasakaalu, olles meeskonnale lähedane ja toetav, kuid samal ajal juhina selgelt autoriteetne. See on väga väärtuslik kombinatsioon.”

Merle Beljäev