Varasem ajalugu
Hageri on üks vanematest Põhja-Eesti maakirikukihelkondadest ning juba 13. sajandil kujunes Hagerist kohaliku kihelkonna keskus. Tõenäoliselt samal sajandil rajasid Taani misjonärid siia esimese kiriku.
Miks aga ehitati kirik just Hagerisse?
Taani hindamisraamatu järgi paiknes Hageris (Hakriz) vaid üks kuue adramaa suurune küla ning lähiümbruses puudusid arvestatavad naaberkülad. Suuremad külad paiknesid kihelkonna idaservas. Peale selle oli Lohul oluline Loone muinaslinnus, mille vahelt kulges (kulgeb ka praegu) tähtis kohalik ühendustee Tallinna ja Rapla vahel.
Kihelkonna lääneküljel oli asustus veidi tihedam, kuid need paigad paiknesid juba rohkem Nissi–Riisipere kandi asustustuumikus. Hagerist jäid need enam kui kümne kilomeetri kaugusele ning nende vahel ei olnud olulisi külasid.
Hageri kiriku asukoht leiab aga loogilise seletuse, kui vaadata seda teedevõrgu ajaloo seisukohalt. Nimelt ristusid Hageri juures kaks kohalikku teed: ida-lääne-suunaline aastaringne suvine tee ning põhja-lõuna-suunaline talvine tee. Arvatavasti rajatigi kirik nende kahe tee ristumispaika.
Kumbki neist teedest ei olnud tõenäoliselt kasutuses üle-eestilises kaugliikluses, küll aga oli neil piisavalt oluline kohalik tähtsus. Nii rajatigi siia, Hagerisse, kirik, mis pühendati püha Lambertusele.
Hageri Lambertuse kirik on tänaseni ainus Lambertusele pühendatud kirik Eestis. Praegune kirikuhoone valmis 1892. aastal.
Kirikust kujunes piirkonna keskne maamärk ning selle ümber arenesid kalmistu, kool ja muud kogukondlikud asutused. Hagerist sai koht, mis oli ja on tänaseni oluline vaimne ning halduskeskus.
Kadri Rütman
Hageri muuseum
Artikkel on koostatud Valdo Praosti artikli põhjal raamatust „Aja lood“ ning EELK Hageri Lambertuse koguduse kodulehe materjalide põhjal.
