Aprilli jooksul on töölaual olnud korraga nii kriisivalmidus, hangete ja tööprotsesside korrastamine, haridus- ja kultuurivaldkonna küsimused, ettevõtlus, kinnisvara kui ka kogukonna jaoks olulised igapäevased teemad. On selge, et nii nagu murekohad ei ole tekkinud üleöö, ei lahene need ka ühe otsusega. Mitmes kohas on vaja süsteemsemat lähenemist, selgemaid protsesse ning rohkem koostööd nii inimeste, asutuste kui ka omavalitsuste vahel.
Kriisivalmidus ja infoturve
Aprillis jätkus töö kriisivalmiduse teemadel. Riik andis igale omavalitsusele Starlinki seadme, mille eesmärk on tagada sidevõimekus kriisiolukordades.
Kohtusime ka Päästeameti esindajatega, et arutada Kohila
valla kriisivalmiduse hetkeseisu ning võimalikke järgmisi samme. Ühiselt tõdesime, et kohalike omavalitsuste roll kriisideks valmistumisel kasvab pidevalt, kuid sellega peab kaasnema ka
piisav tugi ja rahastus.
Paralleelselt jätkus töö Eesti infoturbestandardi (E-ITS) teemadel. Tegemist on mastaapse ja ajamahuka protsessiga, kuid see on vajalik, et valla infosüsteemid ja töökorraldus vastaksid tänastele nõuetele ning oleksid kriisiolukordades töökindlad.
Aprillis toimus ka Kaitseliidu õppus, mis andis hea võimaluse näha lähemalt, kuidas erinevad kriisiolukorra protsessid praktiliselt toimivad.
Selgemad protsessid ja töökorraldus
Mitmes valdkonnas jätkus töö selle nimel, et vallavalitsuse töö oleks süsteemsem ja selgem.
Tegelesime tööajamõõtmise mudeli ettevalmistamisega. Selle eesmärk ei ole kontrollida, kas inimesed töötavad piisavalt, vaid pigem mõista, kuhu aeg tegelikult kulub ning milliseid protsesse oleks võimalik lihtsustada või automatiseerida. Lõppeesmärk peab olema see, et inimeste aega jääks rohkem sisulise töö jaoks.
Volikogu võttis vastu ka arengukava koostamise korra. Sisuliselt tähendab see kokkulepet selles, kuidas arengukava koostatakse, keda protsessi kaasatakse ning kuidas tagada, et tegemist ei oleks lihtsalt formaalse dokumendiga, vaid päriselt tööriistaga, mille järgi otsuseid tehakse.
Aprillis jätkus ka valla kinnisvara ülevaatamine. Eesmärk on saada parem arusaam sellest, millist vara on vallal tegelikult vaja ning millise vara omamine tekitab pigem täiendavaid kulusid.
Haridus, kultuur ja kogukond
Aprillis jätkusid kohtumised haridusasutuste juhtidega ning arutelud erinevate tugiteenuste ja juhtimisküsimuste üle. Samuti toimusid töövestlused kultuurikogukonna juhi ametikohale.
Kogukonnaelu poolelt oli üheks meeldejäävamaks sündmuseks Rõõmutaldade 25. sünnipäevakontsert, kus käis laval ligi sada tantsijat. Sellised sündmused tuletavad hästi meelde, et lisaks igapäevastele tehnilistele ja korralduslikele küsimustele on omavalitsuse roll ka kohaliku kogukonna sidususe hoidmine.
Aprillis toimusid ka arutelud jaanitule korralduse üle ning jätkus töö erinevate kogukonnaürituste ettevalmistamisega.
Ettevõtlus ja investeeringud
Aprillis toimus mitu kohtumist ettevõtjatega. Arutasime nii olemasolevate ettevõtete arenguplaanide kui ka uute investeeringute võimalusi. Positiivse märgina saab välja tuua BLRT valukoja sarikapeo,
mis tähistab olulist sammu uue tootmise käivitamisel. Loodetavasti tähendab see lähiaastatel nii uusi töökohti kui ka täiendavat arengut kogu piirkonnale.
Kohtusime ka ettevõttega, kes otsib uut asukohta oma tootmishoonele ning kelle soov on võimalikult palju kasutada kohalikke koostööpartnereid ja teenusepakkujaid. Selline lähenemine aitab tugevdada kohalikku majandust laiemalt.
Aprillis avati ka uus Grossi kauplus Aespas. Suur huvi avamispäeval näitas, et piirkonnas nähakse vajadust teenuste ja kaubandusvõimaluste laienemise järele.
Samas jätkub töö ka keerulisemate küsimustega. Näiteks arutasime taas Aespa-Vilivere piirkonna ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise teemat. Piirkonda on investeeritud väga suuri
summasid, kuid tänaseks on liitunud umbes pooled majapidamised. Pikemas vaates ei ole selline olukord jätkusuutlik ei keskkonna ega teenuse hinna vaates.
Nädalaid kokku võttes
Aprill kinnitas taas, kui erinevate teemade vahel peab omavalitsus igapäevaselt tasakaalu hoidma. Ühel hetkel räägid kriisivalmidusest või investeeringutest, järgmisel lahendad naabritevahelist vaidlust või arutad kogukonnaürituse korraldust.
Selle kõige juures on oluline, et fookus ei kaoks meie oma inimestelt. Süsteemid, protsessid ja dokumendid on vajalikud, kuid nende mõte on lõpuks siiski aidata kaasa sellele, et Kohila vald oleks paremini toimiv, turvalisem ja meeldivam paik meile kõigile elamiseks.
Margus Miller, Kohila vallavanem